Populaarse restorani Lucca omanik Gerli Rosenfeld-Aavik alustab oma juttu selgitusega, et ta ei taha kakelda ega tüli norida. Ta tegelikult ei tahaks ka ühiskonda kaheks jagada, aga praeguses kriisis on ta kohas, kus tema isiklikud soovid kahjuks eriti ei loe. «Ma tunnen, et seda muret, mis minu sees on, jagavad veel paljud sama valdkonna tööandjad ja töötajad.»

Me istume Gerli hubases restoranis Lucca, mis on headel aegadel alati inimesi täis, aga praegu valitseb siin rõõmutu tühjus. «Ma tunnen, et nüüd on vireletud juba küll, minu empaatia hakkab kahjuks otsakorrale saama. Äkki minu lugu paneb kedagi järele mõtlema ja vaktsiinivastased mõistavad, et praegu pole koht kuskil seismas käia ja vabadust leinata. Me oleme vabad, meie eest ei ole vaja seista! Palun, kaitske hoopis ennast, enda lähedasi ja meie ühiskonda. Me ei saa kõike teie eest ära teha, nüüd on teie kord.» Ta rõhutab mitu korda, et piirangud pole ju kehtestatud vaktsiinivastaste kiusamiseks vaid nende kaitseks, et nad ei lõpetaks hingamisaparaadi all, mida paraku statistika näitab.

Põletavad murekohad, millega igapäevaselt rinda pista. Poolteist aastat järjest.

Copy