Kas teadsid?! Just nende ametite esindajate järele on Eestis täna kõige suurem nõudlus!

Foto: Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime Eesti tööturust. Milliste ametimeeste- ja naiste järele on hetkel kõige suurem vajadus? Millised on nende ametite palganumbrid? Ülevaate andis Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu. Kuula ja loe järele! 

«Kui vaadata Eesti kõige suuremaid tööjõu portaale ja Töötukassa infot, siis sealt on selgelt näha, et kõige rohkem otsitakse sellistesse ametitesse inimesi, kus ka registrite järgi hetkel kõige rohkem töötajaid on. Kõige enam on meil poemüüjaid, veoautojuhte, koristajaid, ehitajaid - ja see peegeldub ka portaalide töökuulutuste sisus. Kui rääkida puudujääkidest, siis väga palju on üleval ka õdede kuulutusi,» märkis andmeteadur Kadri Rootalu.

Rootalu tõi välja ka teatud ametite palganumbrite tasemeid. «Veoautojuhtide palk jääb natuke alla tuhande euro. Samas saab öelda, et nende palgad on jagunenud suhteliselt laiale skaalale. Välja võib tuua, et Läänemaal on veoautojuhtide palk kõrgem, seal on ettevõtteid, kes pakuvad näiteks enam spetsialiseeritud vedusid. Bussijuhtide palgad on veidi kõrgemad, nad teenivad paarsada eurot rohkem,» lisas ta.

Spetsialistide ja tippspetsialistide töökuulutustes otsitakse aga kõige enam tarkvaraarendajaid. «Kui vaadata statistikat, siis IT-sektorite palgad on täna Eestis kõige kõrgemad. Kuid see sõltub ka sellest, millist ametit see inimene ettevõttes parasjagu peab. Analüütikud ja tarkvaraarendajad teevad ettevõttes laiemal skaalal tööülesandeid ning nende keskmised palgad ulatuvad tublisti üle kolme tuhande euro. Kui me aga vaatame programmeerijate ja veebiarendajate töötasusid, siis nende puhul on keskmine palgatase üle kahe tuhande euro. Kuid samas tuleb lisada, et ametite tööülesannete osas on ka palju varieeruvust,» sõnas Rootalu.

Eestisse on täna mitmete ametite raames toodud sisse üksjagu võõrtööjõudu. Rootalu selgitas, milliste ametite juures kasutatakse välismaalaseid kõige enam. «Kõige rohkem kasutatakse võõrtööjõudu põllumajanduse, loomakasvatuse ja ehitussektori tööde puhul. Üheltpoolt on need teatud oskust nõudvad tööd,» sõnas ta.

Puudutasime Statistikaameti esindajaga ka Eesti palgalõhe küsimusi. «Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on palgalõhe Eestis vähenenud. Kui me räägime madalamat palka teenivatest inimestest, siis see probleem on siiski olemas ja näeme seda selgelt palgarakendusest,» sõnas Statistikaameti töötaja.

«Kui me palgarakenduse avalikkuse ette tõime, siis mõtlesime eelkõige ettevõtete juhtide peale - see on koht, kus nad saavad vajadusel vaadata, millised on teatud ametikohtade palganumbrid Eestis. Teiselt poolt mõtlesime ka nende peale, kes otsivad tööd või mõtlevad oma töökohta vahetada - rakendus on kasulik just siis, kui otsitav sektor on uus ja tööotsija seda veel nii hästi ei tunne,» sõnas Kadri Rootalu.

Rääkisime ka, kas palgad on tänavu tõusu- või langustrendis olnud. Kuula intervjuud SIIN.