:format(webp)/nginx/o/2021/10/18/14148228t1h6bfa.jpg)
Kütmishooaeg on peagi käes. Ahjud ja muud küttekolded hakkavad taas meie majapidamises aktiivsemalt kasutuses olema. Rääkisime raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» professionaalse korstnapühkija Auno Tohvrega, kes jagas kasulikke näpunäiteid korstnate korrashoiu teemadel. Kuula ja loe järele!
Korstnapühkija Auno Tohvre tunnistas Elmari hommikuprogrammis, et tema tööde järjekord ulatub juba uue aasta numbrisse. «Seda tuleb ka lisada, et eks see küttehooaeg tuleb kõigile üsna ootamatult. Kõige suuremad hädalised on aga need, kel hetkel juba vesi ahjus, ahi ei tõmba...või on mingid muud mured. Minu ülesanne on kõigele sellele lahendus leida. Kui inimesel on mure, tuleb teda aidata,» rääkis ta.
Tohvre jagas kommentaare ka kohalike korstnate seisukorra teemadel. «Olukord on võrdlemisi hea. Loomulikult tuleb ette ka muresid. Reeglina omanik oma maja korstent ei vaata ega uuri. Seetõttu ongi vajalik, et korstnapühkija tuleb kohale, vaatab üle ning annab nõu,» rääkis mees.
«Kui korstnas on pigi sees, siis tuleb see sealt kindlasti kätte saada - see on vajalik tuleohutuse seisukohalt. Eramajas võib omanik ka ise oma korstnate olukorda üle vaadata ja vajadusel puhastada. Kuid igal viiendal aastal peab selle töö ära tegema kutsetunnistusega korstnapühkija,» märkis Tohvre.
Mees lisas, et kui on kortermaja või kahe korteriga ametlik kortermaja, siis peab kutsetunnistusega korstnapühkija käima igal aastal. «Korstnapühkija vaatab olukorra üle, teeb vajalikud tööd ja väljastab spetsiaalse akti. Paljud küsivad paberakti, kuid kõigile teadmiseks, et paberkujul seda dokumenti enam ei jagata. Alates 1. märtsist kantakse kõik tehtud tööd küttesüsteemide portaali ning see on paljude jaoks muidugi uudis,» avaldas ta.
Korstnapühkija tõi välja, millised on küttekollete seisukorda silmas pidades kõige suuremad ohuallikad. «Inimesed on leidlikud ja nuputatakse erinevaid asju välja. Palju tehakse enese tarkusest - paljud sellised ettevõtmised võivad osutada aga hoopis ohtlikeks. Mitmed asjad tuleb ümber teha ja lähtuda sellest, et see oleks ohutu inimeste eludele ja mõistagi ka hoonele,» rääkis ta.
«Olukord on ohtlik, kui ahjust, pliidist või kaminast paistab tuli juba läbi. Kindlasti tuleb midagi ette võtta, kui ahju võlv on lagunenud - see tähendab seda, et vaja läheb ka pottsepa abi. Kui küttekolle ajab suitsu sisse, siis oleks pidanud selle probleemiga juba ammu tegelema. Minu poole on pöördunud inimesed, et kes paluvad abi hetkel, kui probleem on kestnud juba mitu aastat. Kindel soovitus on see, et hilisem remont läheb kallimaks kui see, et kutsuda professionaal appi esimesel võimalusel,» lisas Tohvre.
Rääkisime ka korstnapühkija töö maksumusest. «Palju sõltub sellest, kuidas katusele ligi pääseb ja millises olukorras on küttekolded. Kui kõik on väga umbes, siis kulub puhastamiseks palju rohkem aega. Kuid kõike annab kohapeal kokku leppida. Minu suur rõõm on alati see, kui peale mitmetunnist madistamist saan pererahva kodus nende küttekolde taas tööle. Ja tore on vaadata, kuidas pererahvas jälle rõõmustab kui selgub, et nad ei peagi koju uut ahju ehitama,» sõnas mees.
Eesti korstnapühkijate kohta leiab lisainfot vastava kodulehe kaudu. «Sealt leiab ka minu kontaktid - võib julgelt helistada ja annan nõu. Kui maja jääb tee peale, astun ka kiirel ajal läbi ja leiame loodetavasti ruttu lahenduse. Aga muidugi saate vaadata maakondade kaupa kõikide korstnapühkijate kontakte,» sõnas korstnapühkija Auno Tohvre.
Kuula intervjuud SIIN.
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)