/nginx/o/2010/12/06/478753t1h2884.jpg)
Sügisilmade ja koolivaheaja lähenedes on päris loomulik, et võib tekkida soov pääseda sooja päikese alla. Raadio Elmar hommikuprogramm lõi otseühenduse Sharm el Sheikhiga, kus toimetab Egiptuse-Olav ehk Olav Pedari ja sai otse allikast kuulda, milline on hetkeolukord Egiptuses ning mida tuleb teha, et reis sujuks.
Hetkel on Sharm el Sheikhis õhusooja 33 kraadi, vesi on 27 ja lähema kümne päeva prognoos lubab ööseks keskmiselt 28, päevaks 22, ja veesooja 25-27 kraadi.
Egiptuse-Olav selgitab, et tegelikult on soovi tekkides vaja lihtsalt lennukisse istuda ja kohale sõita. Reisimine on tema kogemuste põhjal palju lihtsam ja sujuvam kui aasta tagasi: «Hirmulugusid räägitakse liialt palju, minu kogemus on eelmisest reedest esimese lennuga saabumisest, kui Tallinna lennujaamas läks kõik väga libedalt. Kaasa tuleb võtta väljaprinditud vaktsineerimistõend, mida nõutakse just Egiptuse poolel ja reisibüroolt saadud sisenemispass, mis tuleb lennukis ära täita.»
Kohapealse elu-olu kohta rääkis Olav Pedari, et piiranguid praktiliselt ei olegi, küll aga tuleb lennujaamas ja kohati ühistranspordis kanda maski. Hotellides ja restoranides maskikandmiskohustust ei ole, olemas on desinfitseerimisvahendid ja vahel mõõdetakse vastuvõtulauas kehatemperatuuri. COVID-19 ei ole Egiptuses hetkel isegi mitte top 3 jututeema, sest ametlik haigestumus madal ja kõik, kes töötavad turistidega, on vaktsineeritud.
Praegu Egiptusesse reisides tuleb arvestada, et inimesi on palju, hotellide täituvus on hetkel umbes 80%. Tasub teada, et käsil on kõige magusam hooaeg, sest ilmad on suurepärased. «Kui 35 kraadi võib kõlada hirmuäratavalt, siis tegelikult on tegu ju kuiva kõrbekliimaga ja tunnetuslikult vastab see Eesti 25le kraadile,» lohutab Olav.
Aga kuhu need «viimased eestalsed, kes pole Egiptuses käinud», ikkagi minna võiks? Olav Pedari selgitab, et kaks tippsihtkohta Hurghada ja Sharm el Sheikh on oma olemuselt kaks täiesti erinevat paika. Sharm loodi 30-40 aastat tagasi spetsiaalselt turistidele mõeldud kuurordiks ja praeguseks on sellest saanud ka kohaliku presidendi lemmikpaik. See on puhas ja klaar linn, nii-öelda turistikas, millest on lihtsam alustada, et kultuurišokk oleks väiksem. Hurghada on Tallinna-suurune pooleteise sajandi pikkuse ajalooga linn, mis sai alguse väikesest kalurikülast. Kõik muutus, kui sealt leiti naftat ja gaasi. Olavi kinnitusel näeb Hurgadas ka Egiptuse reaalset elu.
Eelised teiste sihtkohtade ees praegusel hooajal on kindlasti soe õhk ja merevesi ning erilise maiuspalana toob spetsialist välja Punase mere: «Sellest ei saa üle ega ümber! Tegu on unikaalse veekoguga ja teist sellist vaatepilti mujal maailmas ei ole. Nähtavus vee all on 50-60 meetrit, koralle ja kalu, keda jälgida, on üle 1200 liigi Eesti 70 vastu. See on sukeldujate Meka!»
Olav Pedari sõnul tasub kõrvale jätta hirmujutud, kuivõrd tüütud ja pealetükkivad on kohalikud, kuivõrd must ja räpane on linnapilt. «Mida me otsime, seda ma näeme. Tegemist on ääretult ebamaise paigaga, tuleb natuke nurga taha vaadata ja mitte käia neid radu, kuhu turiste viiakse,» annab Egiptuse-Olav nõu.
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)