Enamik neist inimestest ei võta laenu mugavusteenuse või kauba tarbimiseks – võlarattasse satub üha enam neid, kelle igakuine sissetulek ei võimalda osta või tarbida seda, mida nad tegelikult vajavad.
Enamjaolt on võlaringi sattunud inimesed madala sissetulekuga ning puudulike õigusteadmistega, mistõttu suur osa neist tasub ka alusetuid ning aegunud nõudeid. On oluline meeles pidada, et lepingust tulenevad nõuded aeguvad kolme aastaga ning maksimaalne viivise määr on 0,06% tasutamata laenusummalt.
Võime küsida, et kuidas on sattunud niivõrd suur hulk inimesi laenuorjusesse ja peamine vastus on see, et kiirlaenuettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult – ei kontrollita inimese maksevõimet ja sageli piisab üksnes kinnisvara olemasolust.
Kuna paljude inimeste igakuine madal sissetulek ei võimalda elada inimväärset elu, on nad mingil hetkel sunnitud laenu võtma elementaarsete vajaduste rahuldamiseks, näiteks ei suudeta tasuda eluasemekulusid, elektri eest jäädakse võlgu ja kui elekter ähvardatakse välja lülitada, tuleb kiiresti leida vahendeid võlgnevuse tasumiseks.
Siis aga tuleb lisaks eluaseme ja muude oluliste kulude kõrvalt hakata tasuma ka võetud laenukohustust ning kuna raha kõigele ei jagu ja tekivad taas võlgnevused, võetakse järgmisest kohast laen eelneva laenu tasumiseks. Ja nii see pall veerema läheb, kuni üks hetk avastatakse, et igakuiseid laenuosamakseid tuleb tasuda rohkem, kui seda igakuine sissetulek võimaldab tasuda. Tekib pankrotiolukorrale viitav maksejõuetus, kuid seda ei saa lubada need, kelle eluase läheks pankrotivara hulka.