Raseduskriisi nõustamise ja paarisuhtekoolitusega tegelev SA Väärtustades Elu ehitab koostöös kohalike omavalitsustega üles peresuhteid toetava üle-Eestilise koolitus- ja tugisüsteemi.
Paarisuhtekoolitus aitab peresid koos hoida
Eesmärgiks on tugevdada paarisuhteid, parandada perede elukvaliteeti ning maandada lahutuse riski, pakkudes seeläbi lastele täisväärtuslikumat elukeskkonda.
Kohalike omavalitsuste esindajatega koostöös läbiviidud mõttetalgute ja nõupäeva käigus jõuti otsuseni, et projekti otseseks sihtrühmaks on lapseootel pered, kuni 10-aastaste lastega pered, värskelt abiellunud/abielluvad noored, puudega laste vanemad, puudega lapsevanemad, suurpered.
«Me näeme seda, et sageli pere satub kriisi lapseootuse perioodil või sünnituse järgselt ja see kriis võib kanduda nii kaugele, et ulatub lapse teismeikka,» selgitas SA Väärtustades Elu juhatuse esimees ja PREP-paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta.
«Kui pered suudavad rasketest aegadest läbi minna ja kokku jääda, kasutades kriisihetki omavahelises paarisuhtes n-ö meie-identiteedi tugevdamiseks ja kokkuuluvustunde tõstmiseks, on ka hiljem lahkumineku tõenäosus väiksem. Siis aitavad elus ette tulevad raskused paaril pigem teineteise suunas kasvada ja suurema läheduseni jõuda,» lisas koolitaja.
Kui muidu saavad kõik soovijad PREP-paarisuhtekoolitusel tavahinnaga osaleda, siis antud projekti raames, mida rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogramm Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, on plaanis koostöös kohalike omavalitsustega teha koolitus kättesaadavaks ka neile, kes seda vajavad, kuid endale lubada ei saa.
Kapsta sõnul on plaanis teha nii, et pered ei peaks koolituse eest ise maksma rohkem kui 20-50 eurot.
Koolitus aitab kaitsta suhet tagasilöökide eest
Kapsta sõnul on PREP-meetod unikaalne seetõttu, et aitab paaridel leida ja taastada suuremat lähedust ning õppida hoidma rahuldustpakkuvaid ja hästitoimivaid paarisuhted suuremate tagasilöökide ja kahjustuste eest, millega enamik paare erinevates suhtefaasides suuremal või vähemal määral paraku silmitsi seisavad. Harmoonilisem perekond omakorda tähendab lastele täisväärtuslikumat kasvukeskkonda ja nende endi kasvamist täisväärtuslike perede loojateks.
«PREP-paarisuhtekoolitustel juhime inimeste tähelepanu isiklike hoiakute ja suhtlemisoskuste seosele toimetulekuga kodus ja ka väljaspool seda,» lisas Kapsta.
Tallinna raseduskriisikeskuse juhataja ja koolitaja Küllike Lillestiku sõnul on PREP-paarisuhtekoolitus loodud eelkõige peredele, kellel on kõik hästi, kes tahavad hoida ja tugevdada seda, mis neil on. «Loomulikult tuleb gruppidesse ka paare, kellel on paarisuhtekoolitust vaja sellepärast, et neil on raskused, sest juba võtavad võimust negatiivsed mõttemustrid ja neile on suureks abiks see koolitus,» lisas ta.
Lillestik tõi näite ühest meesterahvast, kes pärast koolitust tunnistas, et tema jaoks sai selgeks, miks nad naisega teineteisega halvasti käituvad.
«Nad on juba aastaid vaevelnud sellega, et on teineteisele nii ebameeldivad - nad nähvavad, alandavad teineteist. Nüüd järsku nad said aru, mis neile haiget on teinud - et neil on olnud erinevad ootused läbi aastate. Nad said aru, et nad ei ole teineteise vaenlased, vaid see, mis nendega juhtuma hakkab, on nende vaenlane. Ja teadvustamine on ju tegelikult alles esimene samm muutuste poole, aga kui seda teadvustamist ei tule, siis ei saagi muutuda,» tõdes koolitaja.
Nii Kapsta kui Lillestik nõustusid, et suhtlemisoskust ja paarisuhtes hakkamasaamist tuleks õpetada juba koolis, kuid kuna sellisele projektile pole seni rahastust õnnestunud saada, siis koolitatakse vähemalt täiskasvanuid, kes tahavad oma suhtega tööd teha ja seda veelgi paremaks muuta.
«Vähemalt 9. klassis peaks alustama paarisuhtekoolitust - et ei ole nii, et seksige kellega tahate, pange lihtsalt kumm otsa,» märkis Lillestik, viidates praegusele seksuaalkasvatusele koolides.
Suhtlemisoskuste õppimine kui elu loomulik osa
Lillestiku sõnul võiks paarisuhtekoolitus saada ideaalis osaks enda harimisest, see võiks olla midagi sama elementaarset nagu isiklik hügieen. «Et me peseme iga hommik hambaid, käime duši all, lõikame küüsi, hoolitseme paarisuhte eest, loeme eneseabikirjandust. See on meie isiklik, oma hinge hügieen, mille eest hoolitseda,» selgitas ta.
Lillestiku sõnul juhib ka sotsiaalministeeriumi uus laste ja perede arengukava tähelepanu sellele, et me oleme küll teatud mõttes väljasurev rahvas, kuid me ei saa keskenduda ainult massiliselt rahva taastootmisele.
«Tegelikult riigi osa on ka pöörata tähelepanu, mis on elukvaliteet inimesel ja mis on tööjõu kvaliteet tulevikus. Sest sellest, missuguses keskkonnas elavad tänased lapsed, missugune on nende elukvaliteet, sõltub, missugune on tööjõu kvaliteet tulevikus Eestis,» on koolitaja kindel.
PREP-paarisuhtekoolitus aitab Lillestiku sõnul sügavalt intiimsel tasandil mõtiskleda selle üle, kuidas muuta eluvaliteeti iseenda jaoks, oma lähedaste jaoks, oma laste jaoks. Vähem oluline pole tema sõnul ka see, et tervete peresuhetega inimene on ühtlasi parem töötaja, sest kui inimesel on kodus probleemid, võtab ta nad tööle kaasa ja vastupidi.
«Kui inimesed õpivad oma kodus turvalises keskkonnas kasutama häid suhtlemisoskusi, siis nad kasutavad neid automaatselt tööl ehk siis töökeskond ja mikrokliima juba paraneb,» lisas Lillestik.
***
SA Väärtustades Elu loodi 2006. aastal. Üks peamisi tegevuse eesmärke on toetada perede vaimse tervise edendamist ja pereväärtusi üldisemalt Eesti ühiskonna. Seni on üheks suuremaks tegevusvaldkonnaks olnud reproduktiivtervisega seonduvalt raskustesse sattunud peredele suunatud raseduskriisi nõustamine, mille kõrvale on alates kevadest 2009 rajamisel paarisuhet tugevdav ja lahutusi ennetav PREP-paarisuhtekoolituse süsteem.