Põnevad leiud tõestavad, et inimesed katsid end arvatust varem

Foto: Shutterstock

Värsked arheoloogilised leiud heidavad valgust varase inimese rõivavalikule. Teadlased leidsid harukordsed tõendid, mis viitavad, et umbes 90 000-120 000 aastat tagasi kandsid inimesed kiskjate nahast tehtud kehakatteid, kirjutatakse ajakirjas iScience.

Kiskjad, kelle karvkattest rõivaid tehti, olid näiteks liivarebased, šaakalid ja metskassid. Uuringu autorid suutsid varase inimese moetrendid kindlaks teha, analüüsides 62 Maroko koopast leitud luutööriista. Mõned neist paistsid olevat sellised, mida ei kasutatud toidutegemisel, vaid kasutati hoopis rõivaste valmistamisel. Enne seda leidu olid varasemad sellised leiud pärit 84 000-72 000 aasta tagusest ajast.

«Ma ei oodanud sellist leidu,» ütles uuringu juhtiv autor Emily Yuko Hallett CNN-ile. «Ma uurisin seda kogumit algse eesmärgiga loomaluude põhjal inimese dieeti rekonstrueerida. Ja kui ma need 12 000 luud läbi vaatasin, hakkasin ma märkama luid, mis olid erineva kujuga. Nad olid väga läikivad ja nende peal olid täkked.»