Möödunud aasta juulis teatas kirjanik Mihkel Tiks, et alustab siseministeeriumi ees näljastreiki, kuna tema naist ei lubata riiki. Õnneks ta selleni ei jõudnudki, sest PPA tuli mehele vastu ja elukaaslane pääses riiki.
Küll aga teab Eesti lähiajalugu küllalt juhtumeid, kus inimesed on näljastreike eri põhjustel pidanud. 1997. aasta jaanuaris alustasid kuus Oru turbakombinaadi töötajat näljastreiki, et saada pankrotis firmalt kätte oma palk. Streik kestis kuu aega ja kõige kauem oli toiduta Jevgeni Berzin, kes ei söönud 20 päeva. Streigile elas kaasa kogu Eesti, kirjutab Rein Sikk Maalehes juhtunut meenutades. Osaliselt maksti töötasu lõpuks välja riigi taskust.