Kui vahel tekib tunne, et vanasti oli kõik palju normaalsem, näiteks kurameerimine vaoshoitum ja romantilisem kui tänapäeval, on see siiski suures osas eksiarvamus.
2021. aasta kevadel uurisid TLÜ üliõpilased, milliseid tutvumiskuulutusi avaldati Eesti ajakirjanduses 1930ndatel aastatel. Siin on üks osa nende leidudest.
Äsja «paelussi» ikka jõudnud väikepalgaline ametnik meeleldi tutvuks daamidega kes on suutelised leppima ka halva majandusl. seisukorraga või on ise varandusl. kindlustatud. Eelistatud vanadus 18-26 a. Kirjad slt. «Õnne peab otsima» all. (Postimees, 21.03.1935)
Huvitav, miks peaks keegi vastassoo pilku püüdma teatega, et ta on nüüd paelussi east väljas. Olgu kuidas on, loodame, et ametnik endale sobiva kaasa leidis.
Levinud intrigeeriv viis, kuidas end partneri leidmiseks esile tõsta, oli näidata end oma pahedega täies hiilguses:
Hallo, tütarlapsed! Kes teist julgeb katsuda taltsutada isekat ja seiklushimulis[t] noormeest, kes ei mõista muud, kui vaid lollusi teha. Vast. slt. «Jonnipunn». (Film ja Elu, 05.07.1935)
Mitte enam väga noor harimatu, kurja südamega talumatsi üks tütar soovib tutvust hea südamega, pik. kasv., varand. kind., vabade härrade hulgast. Päevapilt soovitav. Kirjad «Postim.» rmtkpl. «Kui hea võidab kurja». (Postimees, 13.04.1935)
Või otsida mitte eriti meeldivat inimest:
Õrnahingeline mees soovib tutvuda tigedate naistega. Kirjad sl. abit. Tartu, «Õeluse õpilane». (Film ja Elu, 18.01.1935)
Kas taoline taktika tõepoolest mõjus, see jääb saladuseks, kuid enesekindlus ja vigade tunnistamine võisid vabalt sihile viia. Tol ajal levis vaesema elanikkonna seas komme oma väikseid lapsi läbi kuulutuste kasuperre sokutada, kuid üks noormees julges sel teemal ka oma tutvumiskuulutuses nalja visata:
Jõukad daamid, tähelepanu! Äraanda kasupojaks täiesti terve, 24-aastane noormees. Vastan slt. «Kasupoeg». (Film ja Elu, 05.07.1935)
Seda võiks tänapäevase sugarbaby kultuurigagi võrrelda. Kindel on, et veidrused on meid saatnud igavesti ning võidab ikka see, kelle ideed on kõige pöörasemad.
Rahaküsijad - tasuks sõprus, abielu või armastus
Nagu tänagi tihti ette tuleb, peeti ka 30ndatel tähtsaks majanduslikku olukorda, sest abielu on kooseluvorm, mis täielikult on rajatud majanduslikule alusele. Mehe sissetulek pidi võimaldama mõlema abikaasa äraelamise ja ilma kindla sissetulekuta soovitati mehel abiellumist edasi lükata. Kindlasti pidi neiu enne abiellumist mehe varanduslikust olukorrast selge pildi saama, sest armastus ja mõistus pidid käsikäes käima. (Film ja Elu, 08.03.1935).
Materiaalsest kindlustatusest rääkides rõhuti sellele, et omatakse mõnda äri või kinnisvara, materiaalse toe saamise soovi selgelt välja öelda ei häbenetud! Tasuks rahalise toetuse eest pakuti näiteks kindlat sõprust:
Kes aitab puudustkannatajat noormeest mõne krooniga, kas kingituse või laenu näol, sellele jään parimaks sõbraks. Kirjad palun saata Aegviidu, Otto Vaher. (Abieluleht, 22.03.1931)
Kõik kuulutused ei olnud sugugi nii lakoonilised, vaid hoopis romantilis-poeetilised:
Naine, meeldiv, õrn, hele ja hea, mu kauaaegse unistuse, õnne ja rõõmu päikene. Kus viibid Sa? Kui suudad Sa hinnata inimese hingelist väärtust ja kui oled minust vähe jõukam ulata mulle käsi! Ma tahan olla Sulle kõigiti meelepärast, hea, truu ja õiglane sõber-kaaslane. Kirj. slt «Kuldsed kiired 25-30» (Abieluleht, 16.04.1933).
Mõnes kuulutuses pakuti tasuks aga hoopis teistlaadi sõprust:
Hingeliselt rikas, kuid majanduslist abi vajav sümpaatne ja harit. 33. a. mees tutvuks jõukama daamiga, kelle ohvrimeelsus peletaks praeguse olukorra. Enesekirjeldus soovit. Diskreetsus garant. Tasuks intiimne sõprus. Kirjad slt. märgus. «Lemmik» all. (Postimees, 06.04.1935)