AJALUGU Sõjaeelses Eestis otsisid mehed tutvumiskuulutuste kaudu tigedaid, aga rikkaid naisi

Tutvumiskuulutused Foto: Repro
Naine
Copy

Kui vahel tekib tunne, et vanasti oli kõik palju normaalsem, näiteks kurameerimine vaoshoitum ja romantilisem kui tänapäeval, on see siiski suures osas eksiarvamus.

2021. aasta kevadel uurisid TLÜ üliõpilased, milliseid tutvumiskuulutusi avaldati Eesti ajakirjanduses 1930ndatel aastatel. Siin on üks osa nende leidudest.

Äsja «paelussi» ikka jõudnud väikepalgaline ametnik meeleldi tutvuks daamidega kes on suutelised leppima ka halva majandusl. seisukorraga või on ise varandusl. kindlustatud. Eelistatud vanadus 18-26 a. Kirjad slt. «Õnne peab otsima» all. (Postimees, 21.03.1935)

Huvitav, miks peaks keegi vastassoo pilku püüdma teatega, et ta on nüüd paelussi east väljas. Olgu kuidas on, loodame, et ametnik endale sobiva kaasa leidis.

Levinud intrigeeriv viis, kuidas end partneri leidmiseks esile tõsta, oli näidata end oma pahedega täies hiilguses:

Hallo, tütarlapsed! Kes teist julgeb katsuda taltsutada isekat ja seiklushimulis[t] noormeest, kes ei mõista muud, kui vaid lollusi teha. Vast. slt. «Jonnipunn». (Film ja Elu, 05.07.1935)

Mitte enam väga noor harimatu, kurja südamega talumatsi üks tütar soovib tutvust hea südamega, pik. kasv., varand. kind., vabade härrade hulgast. Päevapilt soovitav. Kirjad «Postim.» rmtkpl. «Kui hea võidab kurja». (Postimees, 13.04.1935)

Või otsida mitte eriti meeldivat inimest:

Õrnahingeline mees soovib tutvuda tigedate naistega. Kirjad sl. abit. Tartu, «Õeluse õpilane». (Film ja Elu, 18.01.1935)

Kas taoline taktika tõepoolest mõjus, see jääb saladuseks, kuid enesekindlus ja vigade tunnistamine võisid vabalt sihile viia. Tol ajal levis vaesema elanikkonna seas komme oma väikseid lapsi läbi kuulutuste kasuperre sokutada, kuid üks noormees julges sel teemal ka oma tutvumiskuulutuses nalja visata:

Jõukad daamid, tähelepanu! Äraanda kasupojaks täiesti terve, 24-aastane noormees. Vastan slt. «Kasupoeg». (Film ja Elu, 05.07.1935)

Seda võiks tänapäevase sugarbaby kultuurigagi võrrelda. Kindel on, et veidrused on meid saatnud igavesti ning võidab ikka see, kelle ideed on kõige pöörasemad.

Rahaküsijad - tasuks sõprus, abielu või armastus

Nagu tänagi tihti ette tuleb, peeti ka 30ndatel tähtsaks majanduslikku olukorda, sest abielu on kooseluvorm, mis täielikult on rajatud majanduslikule alusele. Mehe sissetulek pidi võimaldama mõlema abikaasa äraelamise ja ilma kindla sissetulekuta soovitati mehel abiellumist edasi lükata. Kindlasti pidi neiu enne abiellumist mehe varanduslikust olukorrast selge pildi saama, sest armastus ja mõistus pidid käsikäes käima. (Film ja Elu, 08.03.1935).

Materiaalsest kindlustatusest rääkides rõhuti sellele, et omatakse mõnda äri või kinnisvara, materiaalse toe saamise soovi selgelt välja öelda ei häbenetud! Tasuks rahalise toetuse eest pakuti näiteks kindlat sõprust:

Kes aitab puudustkannatajat noormeest mõne krooniga, kas kingituse või laenu näol, sellele jään parimaks sõbraks. Kirjad palun saata Aegviidu, Otto Vaher. (Abieluleht, 22.03.1931)

Kõik kuulutused ei olnud sugugi nii lakoonilised, vaid hoopis romantilis-poeetilised:

Naine, meeldiv, õrn, hele ja hea, mu kauaaegse unistuse, õnne ja rõõmu päikene. Kus viibid Sa? Kui suudad Sa hinnata inimese hingelist väärtust ja kui oled minust vähe jõukam ulata mulle käsi! Ma tahan olla Sulle kõigiti meelepärast, hea, truu ja õiglane sõber-kaaslane. Kirj. slt «Kuldsed kiired 25-30» (Abieluleht, 16.04.1933).

Mõnes kuulutuses pakuti tasuks aga hoopis teistlaadi sõprust:

Hingeliselt rikas, kuid majanduslist abi vajav sümpaatne ja harit. 33. a. mees tutvuks jõukama daamiga, kelle ohvrimeelsus peletaks praeguse olukorra. Enesekirjeldus soovit. Diskreetsus garant. Tasuks intiimne sõprus. Kirjad slt. märgus. «Lemmik» all. (Postimees, 06.04.1935)

Leidus selliseid kuulutusigi, kus kaaslase leidmine oli pigem sekundaarne ning materiaalsed põhjused esmased: küsiti laenu, sooviti eluaset või muud materiaalset abi. Nende autoriteks olid ülekaalukalt mehed, kes kirjeldasid ennast karske, korraliku, sümpaatse ja ausana ning otsitavat heasüdamliku, sümpaatse ja ohvrimeelsena. Naised kirjeldasid ennast korraliku, sümpaatse ja ausana ning otsitava omadused ei olnud olulised. Seega suhtuti siin abiellu ja armastusse üsna kergekäeliselt:

Lgp. daamid! Kes teist tahaks vaesele noormehele jõuluvanaks olla ja laenata 10-20 kr. Kui meeldin, võib kohe järgneda abielu. Flirtijatel mitte tülitada. Kirjad «Postimehe» rmtkpl. «Jõuluks kahekesi». (Postimees, 14.12.1935);

Ülikooli lõpetanud noormees vajab rikast abikaasat. Kirjad «Kaine 25» all. (Postimees, 03.02.1935);

Hallo! Rikkad härrad! Siin tütarlaps paremais aastates, soovib minna NMKÜ autokooli. Palun, toetage rahaliselt. Vastutasuks armastus. Slt. «Tasuks armastus». (Postimees, 30.11.1935)

Kuigi kuulutuste eesmärk oli saada materiaalset abi, olid need suunatud siiski vastassoole.

Õnnetukesed ja meeleheitlikud

Õnnetut armastust peeti kõige mõjusamaks teguriks, mis inimese edu, saavutusi ja rahulolu eluga takistas. Arvati, et kaasaegne inimene on harjunud oma kannatusi peitma ükskõiksuse ja künismi taha, sest seltskond ei näe õnnetus armastuses mitte suurt ja ilusat hinge, vaid häbistavat lüüasaamist ning nenditi, et paraku omavad erilist külgetõmbejõudu vastassugupoolele just nn külmad tüübid, kel sügavateks tunneteks erilist kalduvust pole. (Film ja Elu, 05.04.1935)

Kurvameelseid, armastuse järgi ihalevaid kuulutusi leidus küll proportsionaalselt vähe (veidi üle 6% kahe tuhande kuulutuse seas), kuid markantsust oli ka siin. Mõned neist näiteks lühikesed ja konkreetsed karjatused:

Purunes õnn – jäi järele meeleheide. Luba leida unustust Su läheduses, korralik tütarlaps. Soovit. pik. kasv., van. 18–28. a. Kirj. slt. kviit. «76495». (Film ja Elu, 01.02.1935) või

Õnnetu ja põlatud pika kasvuga meesterahvas kus mu õnn? Kirj. slt. «Veel täna» (Päevaleht, 11.07.1935);

Teised pisut rohkem hillitsetud, kuid siiski üdini meeleheidet täis:

Kas leiduks veel õrnahingelisi preilisid või prouasid vanadus 28–38 a., kes oleks heaks sõbraks ja trööstijaks heasüdamlisele käsitöölisest abielumehele, kes elust rängalt petetud. Kirjad slt. märgus. «Viimane troost 32». (Postimees, 23.09.1935) või

Akadeemilise pere meesliikmed, kes teist abielluks sügistormides haritud, õilsahingelise naisolevusega, kellelt saatuse halastamatu käsi röövinud kihlatu-viimane kuulus teie ridadesse. Tänutundes hingelise toe eest nõustun soovi korral aineliselt toetama ülikooli õpinguis. Flirtijad jäägu kaugele! Vastan tõsistele kirjadele. Kirjad slt «Sügispisarad» all. (Postimees, 01.10.1935)

Mitmes kuulutuses mainiti üksijäämist lastega ning kuulutati võsukeste endi silmegi läbi:

Olen kaheaastane ja mind hüütakse Ennuks. Olen vaenelaps, ema on noor ja õilsahingeline, aga viimasel ajal väga kurb. Et ta vaikib oma kurbuses, siis tahan teda siinkohal aidata, otsides endale isa, kes aitab mind kasvatada. Kes tahab mulle tõsiseks isaks olla, seda palun kirjutada Tartu «Pressa», «Nr. 262». (Päevaleht, 24.01.1935)

Mõni üksikvanem viitas lausa oma lõplikule murdumisele nii kuulutuses kui selle märgusõnas:

Leides end oma abielus ja elumur. üksi ja kodutundeta oma kahe hea lapsega, igatsen nii väga väik. rahul. oma kodusest lastega. Ja tahtmat. tikuvad mõtted... võib aga suud. selle luua, kui mul oleks hea sõber (üle 45 a., usaldatav), kel oleks ainelist jõudu ja hingel. suuremeelsust. Kirj. pal. kuni mai alguni Tartu, Pressa, «Ohtlik samm + meelelibedus».(Päevaleht, 09.04.1935)

Palju leidus luulelisi, kurb-romantilisi kuulutusi, mille tekst oli hoolikalt läbi mõeldud:

Üksi rändan ma siin ilmas troostita. Oh naine, kus varjad end! Otsin sind, kuid asjata. Lähen halliks sellises üksilduses. Ei ole ühtki, kellele võiksin oma igavust kaebada. Kord olen ma elus armastanud, kuid õnnetult. Nüüd tahan kord veel õnne proovida ja armastada naist, kes suudab ka mind tõsiselt armastada. Abiellun kohe sarnase meeldiva naisega, kes on minu kohane. Olen 26-aastane noormees, keskmise kasvu ja kena välimusega, brünett. Ei armasta tantsu, ei poolda flirti, on olemas kindel teenistus. Kes suudab minu ridadest aru saada, palun saata tõsised kirjad s.l.t. «Pandimaja pileti nr. 462743 ettenäitajale». (Abieluleht, 08.02.1931)

või

Miks pean hukkuma elu kaunimail aastail? Miks pean kaduma igavikku, ainult selleks, et pääseda elu raskeist murranguist? Miks peaksin unustama, et võin õnnelikuks teha sind – mu naine – kui oled suuteline looma uut elu ka mu purunenud hinges... Elaksin ainult sinule. Tutvunemiseks loovuta kiri karskele, tõsiselt ellusuhtuvale, brünett mehele slt. Suurturg 16, «Purustatud elu». (Postimees, 06.09.1935)

Hingelist üksindust väljendati ka retooriliste küsimuste või hüüatuste abil:

Kurb!! Pole ühtki, kes lohutaks, ühtki, kes tunneks hingeliselt kaasa ja oleks sõbraks kalliks... Kus viibid, mu unistuste kaunim meeshing? Kui oled sinagi kurb ja tunned end üksinda, siis palun kirjuta! Aadress: Kirsi 1, Pärnu «Ita 20», «Aggi 21». (Film ja Elu, 11.01.1935);

Otsin Sind läbi sügisudu! Nukrutsen... Kus viibid? Võib olla leiad Sa teed minu juurde? Vabad, harit. Härrad 30-45 a. vastake slt. «Gitta» ja “«Marica». (Postimees, 26.10.1935);

Kas armastus, õnn pole ainult illusioon? Kajab vaikse valu ohkena kahe elust pettunud naise huulilt. Tundeküllane meeshing, vasta! Eelistame lahutatuid. Kirjad slt. «Õigeküllane suvil», «Sügise unelm». (Abieluleht, 19.04.1931)

Leidus ka kurvameelse varjundiga siiraid ja otseseid abielusoove, mis väljendasid ausalt kuulutaja vigu:

Inetud, vaesed, ebaintellig. poissmees ja lesk lapsega abielluksid kohe vastavate 25–35-a. naistega. Foto soovitav. Kirjad slt. «Poissmees 35» ja «Lesk 45». (Päevaleht, 12.01.1935) või

Tahaksin abielluda! Mis teha, kui hinges ikka enam ja enam eluneb soov abielluda, ent pole – meest. Olen väga tagasihoidlik, ei käi kusagil, põhjuseks on, «sex appeali» puudus, ja ka pettumused. Ehk küll olen kena ja rõõmsameelne, on midagi siiski, mis kõikjal hävitab mul saavutada igatsetud eesmärgi – olla abielus. Olen aus, korralik ja perekondliste kalduvustega. Kirjad slt.: «MAI ROOS» all. (Abieluleht, 17.01.1932)

Kuulutajate arv oli küll enamasti üks, kuid kuuendikul juhtudest kuulutasid kollektiivselt mitu sõpra või ka õde-venda.

Paljudes kuulutustes võis aimata informatsiooni kuulutaja nime, vanuse, eesmärgi või soovunelma kohta just läbi märksõna, mille alt kuulutusele vastata sai, nt Rax24, Ülesoo Linda, Moraalne tugi. Nädalalõpu nauding otsis kaaslast laupäevade veetmiseks, Ühised huvid otsis kino- ja teatrikaaslast, Kodurajaja soovis naist, kellega kodu luua jne.

Kasutati ka silmapaistvamaid sõnapaare nagu Ilus mängukann või Armastuse sümfoonia, korduma kippusid romantilised märksõnad nagu Truu vaid ühele või Tõsine soov. Valdav enamus kuulutajaid jättis kuulutuse lõppu täpsemad instruktsioonid, kuhu vastus toimetada (tänav, postkontor, isikutunnistuse nr).

2021. a kevadsemestril Tallinna Ülikooli üliõpilaste ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) projekti raames läbi viidud uuringus käsitleti aastatel 1900‒1944 Eesti ajalehtedes avaldatud tutvumiskuulutusi. Eeskätt keskenduti 1930. aastatele ning väljaannetele Postimees, Abieluleht, Päevaleht, Film ja Elu ning Ajaviiteleht.

Uuringus osalesid Iida-Mai Einmaa, Laura Jaansen, Mona Lii Konnapere, Kaido Laurits, Silja Oras, Regina Palgi, Galina Rannama, Marion Rennel, Mailis Rudisaar, Henri Saar, Anna Simagina, Mirell Talbre, Prudence Teder ja Maria Viidebaum juhendajate Uku Lemberi ja Ülo Siiraku toel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles