Helit sai liumäele tehtud kakahunnikust teada sellel kõige ebameeldivamal moel. Peale inetut õnnetust helistas naine mänguplatsi haldajale ja selgus, et see on vähemalt kolmas kord, kui keegi liumäel oma hädasid on rahuldanud. Kommenteerijate hulgas leidus naine, kes oli avastanud väljaheiteid ka roomamistorust.
Ka Helerin oma lapsega sai samal mänguplatsil ebameeldiva kogemuse: «Jah, kahjuks lasi meie väike tütar sellelt liumäelt eile alla, enne kui aru saime, mis seal toimub. Hunnik oli ju lehtede alla peidetud. Telefoninumber, kuhu helistada proovisime, ei vastanud. Minu abikaasa oli see mees, kes kogu selle jama ära koristas ja liumäe puhtaks pesi. Lapse õueriietest ma parem ei räägi... Oleme seni Türil käies Murumoori mänguplatsi püsikunded olnud, sest tütrele seal väga meeldib. Aga ausalt, enam hästi ei taha.»
Kohas, kus mänguplats asub, on küll värava juures valvekaamera, kuid kahjuks see mänguplatsile ei näita. Kohalike sõnul on plats tuntud noorukite õhtuse kogunemiskohana, kes on katsunud rammu nii paigaldatud välikäimla, kui pargitoolidega.
Helit palub Türi lastel ja nende vanematel ettevaatlikud olla ja silmad lahti hoida.