/nginx/o/2021/09/03/14044710t1h06fc.jpg)
Praegu on suurepärane seenehooaeg! Kuid päris tühjade taskutega ei tasu metsa minna - mobiiltelefon on mõistlik kaasa võtta ja hoolitseda selle eest, et see ka laetud oleks. Raadio Elmar hommikuprogrammis jagas kasulikke nippe Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Ottomar Virk.
«Esimese hooga võib-olla tõesti tundub, et miks seda telefoni peaks üldse metsa kaasa võtma. Aga kui me juba nagunii oleme harjunud, et telefon on suhtelist lahutamatu igapäevase elu osa, siis on see targem ka metsa kaasa võtta. Juba ainuüksi augustikuus oli 50 juhtumit, kus inimesed eksisid seenele minnes metsas ära ja päris iseseisvalt nad sealt välja ei saanud,» avaldas politseimajor Ottomar Virk raadio Elmar hommikuprogrammis.
Virk märkis, et paljud meist kipuvad maastikku ja metsa alahindama. «Kümnel korral võib-olla midagi ei juhtugi...kuid siis üheteistkümnendal korral on tuhin nii suur, et metsast ei õnnestu enam ise välja saada. Mets pole kaubanduskeskus, kus sildid näitavad väljapääsu või parkla poole. Olustiku muutus ja eksimine võib kätte tulla väga ootamatult,» sõnas ta.
«Telefonil on täna palju eeliseid. Kes oskavad, saavad ka ise vaadata enda või kodu asukohta. On võimalik üles leida ka koht, kuhu sai jäetud ratas või auto. Kui seda võimekust pole siis saab telefoniteel lihtsalt teada anda, et oled eksinud. Inimest on võimalik positsioneerida ja juhatada seejärel metsast välja. Samuti, telefon võimaldab saata ka koordinaate. Eesmärk on ikka see, et metsast võimalikult kiiresti ja turvaliselt koju tagasi jõuda,» märkis Virk.
Politseimajor rõhutas, et telefoniaku peab olema metsa minnes täis laetud. «Igasugused mittevajalikud vidinad nagu wifi ja bluetooth võiksid olla välja lülitatud. See aitab telefoni akut säästa,» sõnas ta.
Mida teha aga siis, kui telefon on koju jäänud või selle aku tühjaks saanud ja sa oled metsas ära eksinud? «Teatud olukordades võib aidata isegi karjumine - kui juhtub olema inimesi lähedal, siis sellest võib kasu olla. Kuid reaalsus on see, et metsas sõltub häälte kuulmine nii palju tuule suunast. Väga võimalik, et karjumisest pole kasu, sest su hääl lihtsalt ei kandu edasi. Hea nipp on kindlasti enese nähtavaks tegemine. Teadlik seeneline teeb ettevalmistused juba kodus - seljas on erksavärviline riietus ja kaasas on ilmselt ka tule tegemise vahendid,» sõnas Virk.
«Kui ollakse eksinud, siis kõige parem on liikuda võimalikult lageda koha peal ja teha end nähtavaks - oleme õhuvaatluse kaudu leidnud inimesi, kel pole küll erksavärvilisi riideid, kuid on erksavärviline pang kaasas. Võta korraks paanikahoog maha ja kuulata, kas kusagilt kostub maanteemüra või midagi veel. Äkki märkad elektriliine või mingisuguseid maamärke? Kui sa leiad selliseid märke, siis liigugi neid kindlaid sihte pidi,» lisas ta.
Politsei- ja Piirivalveameti esindaja avaldas, et väga tihti ei taha täiskasvanud inimesed eksimise korral hädanumbril helistada, sest ei taheta tunnistada oma viga. «See tundub mõnele inimesele piinlik, kui nad on suutnud näiteks oma kodumetsa ära eksida. Aga tegelikult - mida varem me selle kõne saame, seda parem! Hullu pole midagi, väga tihti saab inimene ka ise välja ja ka meie läheme oma toimetustega edasi. Lihtsalt, ärge jätke seda kõnet viimase minuti peale, kui on juba külm, näljatunne ning õues on pimedaks läinud. Inimese hakkama saamise võime on väiksem ja otsimiseks kulub oluliselt rohkem aega. Lisaks sellele, telefoni aku saab iga hetkega järjest tühjemaks,» rääkis ta.
«Eksimise valem on hästi lihtne - see on seotud maastiku alahindamisega. Metsas käimine on igati positiivne tegu ja ma ka soovitan seda teha. Kuid kõike tuleb teha teadlikult. Kõige tüüpilisem on see, et tekib tuhin saagi järgi ja minnakse vaid ühes suunas edasi. Mets on aga igas suunas täiesti erinev. Kui hakkate ühest punktist minema, siis aegajalt võiks teadlikult oma asukohta järgida, seda igas suunas. Tihti arvatakse, et on tegu väikese metsatukaga ja seal eksimine pole ju võimalik. Mina olen oma kogemusest näinud - eksimine on vägagi võimalik, isegi täiesti tuttavas metsas,» rääkis Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Ottomar Virk.
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)