Kujutle, et sa seisad käed laiali, päike üle sinu siramas. Tere, maailm! See on «sina», mida sa tahad maailmale näidata – naerusuine, elu üle kontrolli omav. Kuid sinu taga on üks pikk vari...

Spirituaalses maailmas räägitakse väga palju varjutööst ning oma varjudega tuttavaks saamisest. Üldiselt usutakse, et see n-ö päikeseline pool on sinu teadlik meel, varjukülg aga alateadlik meel ja sinna on peidetud kõik sinu isiksuse osad, mida sa ei taha avalikkusele näidata. Laiskus, mida sa soovid, et poleks; klatšihimu, mida tahad alla suruda; üksildus, mida tunned ainult «nõrkusehetkedel». Seal on kõik need osad, mida sa ei taha enda osaks tunnistada.

Kuid seal on ka palju head – sinu suured unistused, mida su realistlik pool ei taha tunnistada; sinu ulakad ihad, mida «hea tüdruk» häbeneb; üle võlli rõõm, mis tuleb ehk välja pärast paari drinki. Ideaalses maailmas aga oleme me kõik tasakaalus ka nende osadega, mida püüame endas alla suruda.