Suhteekspert: sa ei jää elu lõpuni vallaliseks

Foto: Shutterstock

Iga vallalise inimese peas on keerelnud mingil hetkel küsimus: aga mis siis, kui ma jään elu lõpuni üksikuks?

Shani Silver, kes veab üksikutele inimestele mõeldud podcasti «A Single Serving», kirjutab Mediumis, et neid küsimus – mis siis kui? – ei peaks kartma küsida. Pigem aitab see meil valmis olla võimalikeks stsenaariumiteks, mis tõesti võivad meie eludes välja mängida. Kuid ometi on tal olemas ka mõned lohutavad vastused inimestele, kes on jäänud lõksu mõtetesse stiilis «Aga mis siis, kui ma harjungi üksi olema ja iial enam ei armu?». Enne veel aga annab ta soovituse, mida tema hinnangul peaks järgima iga vallaline naine – pane igast oma palgast teatud protsent kõrvale. See annab sulle kindluse, et kui juhtubki kõige hullem, on sul olemas tagavarad. «Säästa oma raha, see annab sulle vaimse jõu «Mis siis kui?» küsimustega päriselt hakkama saada,» soovitab Silver.

Lisaks soovitab Silver mõelda asjale loogiliselt. Üksikut inimest võib kummitada näiteks küsimus: mis siis, kui juhtub kõige hullem, säästud saavad otsa, tervis veab alt, saabub tõeline katastroof? «Kõige hullemad stsenaariumid võivad juhtuda ka õnnelikus suhtes inimestega,» rõhutab Silver. «Ja kõige hullema stsenaariumi juhtumine on väga ebatõenäoline. Pealegi ei parandaks seda romantilise suhte olemasolu.»

Siiski on palju üksiku inimese muresid, mis ei ole seotud majandusliku kindlustundega – ja ka need on valiidsed mured. «Sellistel hetkedel meeldib mulle meenutada, et ma olen rasketel hetkedel varemgi üksinda hakkama saanud, ja ma saan ka edaspidi hakkama, kui vaja peaks olema,» kirjutab Silver. «Me oleme endile juba minevikus tõestanud, et meil saab tulevikus kõik korras olema. Sest me oleme minevikus hakkama saanud. Me oleme ikka veel siin.»

Mis-siis-kui-stsenaariumid võivad juhtuda ükskõik kellega, seda hoolimata nende suhtestaatusest, rõhutab autor.

Silver vastab ka küsimusele, mis heidutab paljusid vallalisi – mis siis, kui järgmised aastakümned veedame kohtinguäppide lõksus, saates sõnumeid ja jättes kommentaare, lootes, et see toob meie teele kellegi toreda, samas teades, et see on frustreeriv kombinatsioon igatsusest ja õudusest, ja see ei aita meid teekonnal edasi. «Kohtinguäpid ei kontrolli meie elu ja käitumist, meie kontrollime oma valikuid,» rõhutab Silver. «Kui online-deitimine sulle ei sobi, siis miks sa seda ikka veel teed? Kas meie enda seltskond on meile nii vastik, et me ignoreerime kõike, mida oleme juba õppinud nende nn «suhteteekondade» kohta, ja me laseme jätkuvalt tunda endal pettumust?» Silver soovitab võtta vastu julge otsus: kui seda tüüpi suhteotsing sulle ei sobi, siis loobu sellest.

Kõige valusam küsimus ilmselt on aga hoopis see: mis siis, kui ma ei koge enam iialgi liblikaid, ei flirdi enam, ei kaisuta ega seksi enam kellegagi? «Minagi tahan kõike seda, tõesti. Seda tunda ja kogeda on imeline,» tõdeb Silver. «Aga need kogemused pole piisavalt imelised, et ma peaksin oma ilusat, väärtuslikku vallalisuseelu vihkama ning pidevalt püüdlema selle suunas, et leida kedagi, kes selle elu lõpetaks. Ma ei taha kunagi vaadata oma vallalisuseelule tagasi kergendusega, et jumal tänatud, et see läbi sai, sest leidsin kellegi. Ma tahan vaadata tagasi ja olla uhke selle üle, kuidas oma aega veetsin.»

Silver usub, et vallaline olek ei peaks olema miski, mida peaks meeleheitlikult lahendama. «See on lihtsalt olemise üks vorme ning romantiline suhe ei pane sind rohkem eksisteerima kui sa varem juba seda tegid,» ütleb ta. «See ei lahenda midagi. Keegi teine ei saa lahendada meie eludes probleeme, nii et selles mõttes oleme me kõik elu lõpuni üksinda. Ma näen seda aga vabaduse ja lõputute valikuvõimalustena.»

Lõpetuseks aga ütleb Silver, et ta ei usu et ei tema ega keegi teine jääb elu lõpuni üksinda. See lihtsalt pole loogiline. «Partnerlussuhted algavad ja lõppevad iga minut. Lihtsalt liiga palju on võimalusi, ja maa peal on liiga palju inimesi, et me peaksime kõige hullemaid stsenaariume oma peas läbi mängima. Ma ei usu, et me jääme elu lõpuni üksi, sest sellist asja lihtsalt ei juhtu väga sageli. Ja kui juhtubki, siis üldiselt inimestega, kes seda eelistavad.»