Kommunikatsioonispetsialist Heikki Sal-Saller kassidraamast: avalikkusele pole mõistlik valetada (1)

Heikki Sal-Saller
Copy
Triinu-Liis McNairni endised kassid
Triinu-Liis McNairni endised kassid Foto: @triiinuliis Instagram

Probleemsete seikade lahendamisel on komistamine tavaline ja virtuaalkuulsustel on võimalik eksimused osavalt käitudes isegi enda kasuks pöörata. Kuidas avalikkuse hammaste vahele jäädes käituda, mida meeles pidada ja eelkõige kuidas fopaasid vältida, mõtiskleb kommunikatsioonispetsialist Heikki Sal-Saller.

Märkasin sotsiaalmeedias postitust, kus loomadele kodu otsimisega tegelev Pesaleidja oli Postimehe sõnul krediteerinud kellelegi esitatud leppetrahvi. Hiljem lisandus seda teemat kajastavaid postitusi veel. Piltidel neid ja noormees, tätoveeritud, hea väljanägemisega suunamudijad, nutitelefon peos. Selgus, et need olid oma kassidest ilmselt tüdinud ja varjupaika tagasi viinud. Võib-olla mehele ei meeldinud, et naine peale tema ka kasse armastab. Mida aga kassid tagastanud noored ilmselt ei aimanud – blogijad ja ajakirjanikud muudkui kajastasid väsimatult seda lugu.

Nii klassikalises kui ka sotsiaalmeedias tehakse juttu ikka sellest, mis inimesi puudutab. Sotsiaalmeedia ülihea ja samas ka pagana halb külg on, et seda saab teha ja sealseid postitusi kommenteerida ükskõik kes meist sohval teleka ees, rongis või vetsus. On tekkinud nö nutitelefoniajakirjandus ja keegi ei tunne hirmu oma sõnade ees. Lebo, saab ju kustutada. Kuigi mitte igalt poolt. Lemmikloomade teema on väga tundlik ja sõna võtavad nii heldinud loomaomanikud kui ka need, kes kasse ja koeri ainult silitanud on. Nii et ettevaatust piltide ja kommentaaride postitamisel!

Viibutan siin näppu: meedias ei ole mõtet valetada, see tuleb varem või hiljem välja. Mõistlik oleks kohe öelda, et jah, tegin, vabandan, läks veidi nihu jah. Ja lubada, mis edasi saab. Sel juhul on võimalus edasist p*saämbrit vähendada või ka päriselt välistada.

Teine kaasaegse meedia halb külg on juba ligi 20 aastat asjaolu, et kogu info jääb sinna vaat et igaveseks rippuma. Proovisin naljaviluks guugeldada ja sain kõnealuse looga terve ekraanitäie materjali. Kui näiteks kumbki staarblogijatest läheb tulevikus tööandja manu ja see küsib, et «Kuulge, mis teil neli aastat tagasi nende kassidega oli?». Või saab keegi edaspidistes meediakajastustes kassihülgaja liitnime. Nii võib oma säravale tulevikule vee peale tõmmata. Ka Bussi-P. ja Seksi-K., kuigi igivanad, kaevatakse need mõnikord välja ja on oma nostalgias väga menukad.

Loomasõbra ja koeraomanikuna pean ka ütlema: lemmiklooma võttes arvestage sellega, et temaga tuleb tegeleda, jalutamas käia, teda võimalusel kaasa võtta, sööta, kammida. Ta on sinu sõber vähemalt kümme aastat ja seda ei või sa kuritarvitada.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles