Kas sa usud, kui mõni guru ütleb sulle, et «om» on kõige tervendavam häälitsus su keha jaoks? Aga kui arst ütleks sulle, et pead iga päev tunnike istuma, keskenduma ja sügavalt hingama?
Kas me saame end terveks mõelda?
Kas sa usud, et inimesel on võimalik üle trumbata lääne arenenud tervisemeditsiini ning paraneda vaid mõtlemise abil? Usu või mitte, aga see on võimalik, kirjutab galtime.com.
Vaimsed praktikad soodustavad eneseteadlikkuse kasvu, kaastundlikkust ja sisevaatlust. Ühest uurimusest selgub, et inimesed olid tänu meditatsioonile õnnelikumad ja mediteerimisega ei kaasnenud ainult rahulikkus, vaid ka rahuvõnked ajus ja alanenud stressihormooni tase. Stress mängib aga olulist rolli südamehaiguste ja diabeedi tekkes.
Meditatsiooni kasulik mõju tervisele:
Südamehaigused: Kolesterool ja kõrge vererõhk on peamised riskidfaktorid südamehaiguste tekkeks. Kahes uurimuses on tulnud välja, et meditatsioon on alandanud kolesterooli taset. Kõrge vererõhk on seotud stressiga ning kui stressi vähendada, alaneb ka vererõhu tase.
Diabeet: Kortisool on keha suurim stressihormoon. Meditatsioon on tõestanud, et suudab kortisooli taset alandada, vähendades seega ka keskmist veresuhkru taset.
Valu: On tõendeid, mille kohaselt vähendavad mõttemaailmale baseeruvad stressialandajad kroonilist valu. See toimib isegi tõhusamalt kui kasutada mõttemaailmale ja traditsioonilisele lääne meditsiinile toetuvaid meetodeid kombineeritult. Taolisel viisil saab ravida näiteks kroonilist pea- ja seljavalu ning migreeni.
Ärevus ja depressioon: Juba üle 50 aasta on psühholoogid arvanud, et mediteerimine võib aidata kaasa mentaalse tervise paranemisele. Meditatsioon on treening ajule ning see alandab südame pekslemist, hingamissagedust ja vererõhku.
Niisiis, enam ei tasu oodata – kohe mediteerima! Ei peagi pikalt mediteerima, kuid igapäevane väike meditatsioon aitab imehästi.