Kohtuotsus sunnib eestlannat pisitütre itaallasest isa juurde tagasi viima

Illustratsioon: Graafika: Laura Kangur

Eesti kolm kohtuastet otsustasid, et pisitütre isa juurest Itaaliast Eestisse elama toonud eestlanna eksis rahvusvahelise lapseröövi konventsiooni vastu ja peab lapse endisesse elukohariiki tagasi viima.

Kahe nädala eest kirjutas Postimees eestlannast emast, kes kahe ja poole aastase tütre Itaaliast Eestisse tõi ja otsustas Arluno linnas elava isa juurde mitte naasta. Elu koos elukaaslasega oli muutunud psühholoogiliselt võimatuks, seda nii isiksuslike erinevuste kui ka kultuuriliselt erineva peremudeli tõttu.

Väliselt oli noorte lapsevanemate elu ilus: mehel oli ja on tasuv töö ning materiaalseid muresid polnud, kuigi mees kontrollis iga naisele kulutatud senti ja tema samme. Ajapikku muutus psühholoogiline surve ja vägivald noore ema jaoks väljakannatamatuks. Oli ka keerulisemaid olukordi, kuni selleni, et mehe käitumist lapsega võis kohati nimetada seksuaalseks väärkohtlemiseks.

Kui naine veidi enam kui aasta tagasi koos lapsega jõulude ajal Eestisse tuli, sõitis ta kuu möödudes poolteiseaastase tütrega siiski Itaaliasse tagasi. Märtsis pakkis aga uuesti kohvrid ja lendas Eestisse ning taotles kodumaal lapse ainuhooldusõigust.

Mees järgnes mõni aeg hiljem naisele ja lapsele ning nõudis Itaalia korteri võtit tagasi. Kompromissini aga ei jõutud ja tänaseks on nii ema kui ka isa pöördunud kohtu poole, süüdistades vastastikku teineteist.

Eestlanna kaitsja, vandeadvokaat Tarmo Pilv viitab aga 2010. aasta Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile, mis käsitles samalaadset olukorda ja leidis, et väikelapse puhul tuleb eelkõige lähtuda vanemast, kellega laps on enamiku aega koos olnud.

Eestisse on jõudnud ka Itaalia sotsiaalametnike aruanne, mille nad on koostanud last ja naist nägemata. Ametnikud viitavad seal mehe kontrollivale ja enesekesksele olemusele, osalisele empaatiapuudusele ning erinevale arusaamale õigest peremudelist.

Ligi aasta kestnud protsessi tagajärjel on ainsa lahendini jõudnud mehe taotlus tagastada laps Itaaliasse, lähtudes Haagi 1980. aasta rahvusvahelisest lapseröövi konventsioonist lapseröövi asjus. Tartu maa- ja ringkonnakohus otsustasid, et väike tüdruk peab minema tagasi Itaaliasse. Seda hoolimata sellest, et nii ema kui ka tütar on Eesti kodanikud ning saanud Eestist emapalka ja lapsetoetusi. Riigikohus ema edasikaebust menetlusse ei võtnud, mistõttu ringkonnakohtu otsus loetakse jõustunuks.

Pilv on Eesti kohtute otsusest hämmingus. «Eesti Vabariik peab oma kodanikku kaitsma, ja tüdruk on Eesti kodanik ning tema õigused on jäetud kaitsmata,» ütles ta.

Laps tuleb tagasi viia kohtuprotsessi ajaks

Tartu ringkonnakohtu pressiesindaja Krista Tamme sõnul kohaldatakse rahvusvahelise lapseröövi konventsiooni juhul, kui alla 16-aastane laps on viidud välisriiki või hoitakse teda seal kinni ilma lapse suhtes hooldusõigust omava isiku nõusolekuta.

Seda isegi siis, kui lapsega lahkub elukohariigist teine lapsevanem või lapse suhtes hooldusõigust omav isik. Kui eri riikidest pärit vanematel tekivad lahkarvamused, tuleb alati esmalt lahendada hooldusõiguse küsimus. Konventsiooni eesmärk ongi tuua laps tagasi selleks ajaks, kuni hooldusõiguse küsimusi lapse algse elukohariigi kohtus lahendatakse.

Kohus võib jätta lapse tagastamata vaid juhul, kui tuvastatakse piisavalt konkreetne ja tõenäoline oht lapse heaolule. Tartu ringkonnakohus leidis, et kohtulahendid ei saa soodustada praktikat, et lapse vanemad vahetavad lapse elukohariiki teise vanema hooldusõigusega arvestamata.