Kogemus: elasin üle lennuõnnetuse, milles hukkus 151 inimest

Triin Palmipuu
, Sõbranna.ee reporter-toimetaja
Copy

Ma kaklesin vennaga, et saaksin aknaalusel kohal istuda. Pärast seda ei mäleta ma midagi enne järgmisel hommikul ärkamist. 

Oma ellujäämisloo räägib The Guardiani kaudu täna 33-aastane Michelle Dussan.

Minu lapsepõlv oli täiuslik. Ma sündisin ja kasvasin New Jerseys ning elasime perega väikeses armsas majas. Minu kuuendaks sünnipäevaks korraldas ema Pocahontase teemapeo, millest olin ammu unistanud. See on kahjuks ka ainus suurem ilus mälestus, mis mul kogu perest on. Kuu aega hiljem, 1995. aasta detsembris, ootas meid kogu pere reis Columbiasse. Pidime minema suguvõsa kokkutulekule ja olin nii elevil, sest see oli minu esimene lend üldse. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles