Populaarne taaskasutuspood ei tea, kuidas prügi sorteerida

Balti jaama turu klaaspakendi konteiner Foto: Erakogu

Nädalapäevad tagasi postitas tallinlane Lauri Facebooki gruppi «Prügi aardeks» kurvaks tegeva pildi. Fotol on klaaspakendi konteiner, mis on täis sinna mittesobivat kraami, nagu keraamika, portselan ja melamiin. 

Konteiner asub Balti jaama turu prügialas. Klaaspakendi konteiner on täis nõusid, keraamikat, küünlajalgu, vaase ja muud sellist. Suurel osal toodetest oli all sildike kirjaga «Erikshjälpen» ja hinnad märgitud Rootsi kroonides. Erikshjälpen on Rootsi taaskasutus- ja abiorganisatsioon, mis on ilmselt turu teisel korrusel asuva teise ringi poe Sõbralt Sõbrale koostööpartner.

Saatsime päringu Sõbralt Sõbrale kauplusesse, kas tegemist on nende jäätmetega. Ning kui jah, siis miks nad prügi valesse konteinerisse viskavad? Uurisime ka, miks kasutuskõlblikud ja terved asjad üldse prügi sekka satuvad, mitte ei lähe tasuta äraandmiseks.

Sõbralt Sõbrale kaupluseketi juht Kaspar Nummert kirjutab vastuseks:

Taaskasutuskauplustesse jõuab suurtes kogustes igasugust kaupa, mida iga päev läbi sorteerime. Korras ja puhtad asjad suuname nii kauplustesse müüki kui ka paljudele erinevatele partneritele ja abivajajatele.

Kahjuks kõike ringlusesse saata ei saa, sest nii transpordi käigus kui ka kauba käitlemisel saab kaup vahel kahjustada. Samuti on kauba sees katkiseid ja kasutuskõlbmatuid tooteid, mille peame saatma jäätmejaama. Ettevõtte jaoks prügisse saatmine on alati viimane variant, kuna see on meile ka lisakulu.

Oleme väga avatud erinevatele ideedele, koostöövõimalustele ja julgustame inimesi meiega ühendust võtma, kes soovivad tooteid, mida me ise või partnerite kaudu uuesti ringlusesse saata ei saa.

Klaas on ainus materjal, mida saab loendamatuid kordi taaskasutada ning raisku ei lähe midagi. Paraku, kui klaasipakendikonteiner sisaldab keraamikat, lauanõusid ja portselani, ei saa seda uuesti taastootmisesse saata. Kogu konteineri sisu koos sorteeritud klaasiga läheb olmeprügiks.

Teema lõimes oli mitu inimest, kellele on see prügiala juba ammu tuttav. Leidus neidki, kes on saanud konteineri kõrvalt suuremat mööblit ja tarbeesemeid, ja ka inimesi, kes konteinerist kasutuskõlblikke nõusid päästnud. Näiteks kirjutab Ebe: «Konteineri juurest saab ka võtta, palju tahad. Seal on mööblit jne. Mitu head lauda ja kappi sealt saanud. See on Sõbralt Sõbrale kraam jah, teevad uuele kaubale ruumi.»

Ka sel päeval, kui päise foto on tehtud, käisid inimesed sealt endale ning edasiandmiseks terveid asju korjamas.

Väike osa tervetest asjadest, mis sel päeval prügist välja nopiti. Foto: Erakogu

Et terveid asju minema ei visataks, pakuti lahenduseks välja sedasama Facebooki gruppi, mis tegutsebki eesmärgiga toota võimalikult vähe prügi. Seal koguvad materjali käsitöölised, aidatakse abivajajaid ja palju muud. Samuti võiks terved asjad ära anda tasuta, tõstes need eraldi märgistusega kasti, kust neid priilt võtta võib.

On mõistetav, et kõike ei saa edasi müüa, küll aga saab prügi õigesti sorteerida.

Kommenteerib Alder Harkmann, ASi Eesti Pakendiringlus juhatuse liige

On väga oluline, et klaaspakendikonteinerisse visataks ainult klaaspakendeid: pudeleid ja purke. Iga klaasisegu on erinev ning selleks, et pudeleid ja purke saaks taaskasutada, peaks konteiner sisaldama ainult just seda sorti klaasi. Pärast konteinerisse viskamist eri klaase sortida ei ole võimalik ja võib juhtuda, et kogu konteineritäis on rikutud ega kõlba enam ringlusse võtuks.

Ma loodan, et inimeste teadlikkus jäätmete, sh eri pakendimaterjalide eraldi sortimises järjest kasvab, sest ainult nii on võimalik materjale ringlusse suunata. Eesti Pakendiringlusel on üle Eesti 900 klaasikonteinerit – ma usun, et kõigil on võimalik mugavalt oma klaaspakendeid ära anda.

Lisaks oleme loonud seose klaaspakendi ja metsa vahel: mida rohkem kogume inimeste abiga klaasi, seda rohkem loome koostöös metsaspetsialistidega ka uut metsa. Meie eesmärk on puhtam loodus ning suurem materjaliringlus.