Kus on lapsel bussis ohutu istuda?

Liikluspolitseinik Alo Kirsimäe soovitab vanemal endal istuda akna all ja laps panna istuma vahekäigu poole. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Asjatundjate kinnitusel on väikelapse jaoks kõige ohutum istuda bussis selgsõidusuunas ning kui võimalik, siis bussi keskosas.

«Teoreetiliselt võiks istuda seljaga sõidusuunas, sest kui buss äkiliselt pidurdab või sõidab millegi otsa, siis võtab laps oma seljaga selle löögi vastu, iste hoiab teda kinni ning ta paiskumise oht on väiksem,» rääkis OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar. Ta lisas, et ka kukkumise oht on sel juhul väiksem. «Aga see on ainult sel juhul, kui toimub järsk pidurdus või ettepoole liikumine, sest kui löögid tulevad kõrvalt, siis ega me seal bussis kaitstud ei ole.»

Kindlasti on selg sõidusuunas istumine kõige turvalisem juhul, kui laps on vanema süles, sest siis ei jää laps õnnetuse korral vanema ja eespool asuva istme vahele. Madar toob näite, et sõidukiiruse juures 50 km/t kokkupõrkel inimese kaal kasvab neljakümne kordseks. «Kui on 60 kilone inimene, siis kokkupõrke korral paiskub lapse peale 2,4 tonni ja see võib kaasa tuua äärmiselt traagilised tagajärjed,» sõnas Madar.

Samas möönis ta, et paljud lapsed selg sõidusuunas istumist ei kannata, sest neil hakkab halb. «Ühest retsepti on siin raske anda. Eks siin peab iga vanem ise leidma kõige optimaalsema lahenduse,» sõnas koolitaja.

Õnnetuse korral kõige ohtlikumaks peab Madar neid bussiistmed, kus saab istuda külg sõidusuunas. «Inimese skelett on «ehitatud» selliselt, et ette- ja tahapoole talub suuri pingeid, aga külje peale on liikumisamplituud piiratud ning külje peal ei ole pingetaluvus nii suur.» Nii võibki külg ees kokkupõrgete puhul toimuda järsk nõks, mis võib tekitada seljavigastusi.

Küsimusele, kas lapsel on bussis turvalisem seista või istuda, arvas Madar, et lapsed võiksid siiski pigem istuda. «Kokkupõrke korral paiskub ta ees oleva istme vastu, aga mitte kuhugi kaugemale,» selgitas Madar. Ta lisas, et ka tavaolukorras ei suuda lapsed seistes end kinni hoida ning kui toimub õnnetus, on millegi või kellegi vastu paiskumise oht suurem. «Teine asi on see, et ka talle võidakse otsa kukkuda, sest ega seal ei kuku ju ainult lapsed.»

Kui bussis on olemas turvavöö, siis soovitab Madar seda kindlasti kasutada ning jälgida tuleks, kuidas vöö üle keha jookseb. «Kui laps ei ole nii suur, et vöö ulatuks üle puusa- ja vaagnaluu, vaid jookseb üle kõhu, siis võib kokku kokkupõrke ajal vöö tungida pehmesse kõhuõõnde ja võib põhjustada seal vigastusi.» Seetõttu paneb Madar vanematele südamele, et nad turvavööd kinnitades jälgiks, et see oleks korralikult kinnitatud.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo juhi Alo Kirsimäe sõnul vastavat statistikat küll pole, aga terve mõistuse kohaselt on lapsel ohutum istuda bussi keskosas, teepeenra poolsel istmepaaril. Lapsega reisija puhul peaks laps istuma vahekäigupoolsel istmel ja täiskasvanu akna all. «Akna all/vastas istudes on oht nägu, käsi ja katmata kehaosi klaasiga vigastada alati suurem, kui klaasist eemal istudes,» selgitas Kirsimäe.

Kui võrrelda vastutuleva liikluse sagedust ja ohtu paremalt asetsevalt ristmikult, siis on kordades suurem tõenäosus laupkokkupõrkeks või vasakuks külgkokkupõrkeks, selgitas politseinik. Paremalt tulevaid ristmikke on teekilomeetri kohta keskmiselt üks ning ka vastutulev liiklus on oluliselt tihedam.

Küsimusele, kas tegelikult on autoga turvalisem sõita kui bussiga, vastas sõidukoolitaja Indrek Madar, et selle väitega ei saa päris nõustuda.

«Kui võtta õnnestuste statistika, siis linnaliinibussides on inimesi kannatada saanud kordades ja kordades vähem kui läbi autoõnnetuste,» sõnas ta. Madar lisas, et õnnetus on ootamatus, juhus, asjade kokkulangemine ning igaks juhuks tuleb valmis olla, et just meiega võib õnnetus juhtuda.