Koorilauluseltside loomisel võtsid baltisakslased 19. sajandi teisel kolmandikul eeskuju Saksamaalt ja Šveitsist. Just sealtkaudu jõudsid Läänemere kaldale teated mitmete kooride korraldatud kooslaulmistest, mida õhutas takka etniline ühtekuuluvustunne. See oli sakslaste rahvusteadvuse ärkamise aeg, mil käibele tuli sõna «baltlane» senise «eestimaalase«, «liivimaalase» ja «kuramaalase» kõrval.
Juba 1836. aastal oli toimunud lauluseltside eestvõttel Riias Baltimaade esimene muusikapidu. Järgmine leidis aset kakskümmend aastat hiljem Tallinnas, mida nüüd nimetatakse esimeseks laulupeoks, aga siis «Baltiamaa (see on Estlandi, Livlandi, Kura, Some ja Peterburimaa) laulopühha.»