Nõid Ingrid: mina terroristidega läbirääkimisi ei pea, vaid pööran selja ja lahkun

Nõid Ingrid von Wicca ehk uue nimega Inikariri Carmen Enke. Foto: Raido Liiksmann

Ma leian, et elus üks suurim edasiviiv jõud on mõista, et konfliktid tekivad igal juhul, igal ajal, igal viisil ning et neid ei ole võimalik vältida. Neid ei tohi vältida. On oluline, et saaksime aru, et konflikt võib tegelikult tekkida lausa ükskõik millest. Sellest hoolimata ei pea konfliktid alati olema negatiivsed kogemused. Kui inimesed saavad toetavas keskkonnas üksteise ideid vaidlustada, genereeritakse ja edendatakse ju uusi ideid, mis omakorda viib tegelikult näiteks kas ettevõtte arenemiseni, pererollide selgema moodustumiseni või sisemise kasvuni.

Minuga juhtus hiljuti selline huvitav asi, et ühes ettevõttes, kus ma oman 50-protsendilist osalust, tekkis osanike vahel konflikt. Kõik oli ilus ning hea, kuniks kõik olid piisavalt tegevuses selle tööga, mis neile oli määratud. Mingil hetkel aga, kui ettevõte jõuab sinnamaani, et erinevad aspektid tuleb omavahel siduda, võib tekkida olukord, kus üks või mõlemad osapooled alustavad tiraadi selle kohta, kuidas üks või teine on kõik ära rikkunud ning kui kohutavaid ebamugavusi tekitab üks teisele või mõlemad teineteisele.

Sellise tiraadi osaliseks sain ma isegi, seistes seal ning lugedes tohutu pikkasid meile selle kohta, kuidas ma olen ülemäära nõudlik, visioonita ning vihane inimene. Mõtlesin, et mis nüüd juhtus? Teadmata tegelikult, mida ma valesti teinud olen, tundsin, et olen sooritanud kohutava teo, mille eest tuleb mind nüüd karistada. Korraks tundsin häbi, et olin nõudnud püüelda perfektsionismi poole. Jäin vaiki, sest teadsin, et teise osaniku viha võib mindki lõpuks endast välja viia ning kuhu me siis teineteise süüdistamisega küll jõuaksime?