Aroomidel on meie üle psühholoogiline võim, seda on palju uuritud ka teaduslikult. Miks me teeme teatud parfüümivalikuid?
UURING ⟩ Just need on parfüüminoodid, mis panevad meie hinge enim helisema
OnBuy.com eksperdid tahtsid seda teada saada ning võtsid vaatluse alla, millised on kõige polaarsemadad parfüüminoodid nii naistele suunatud kui ka unisex-parfüümides.
Selleks kasutati veebisaiti nimega Fragantica, et kindlaks teha armastatud aroomide esikümme. Sealt juba sõeluti välja, mis noodid on kõige eelistatumad.
Mis lõhna armastavad enim naised?
Esimesele kohale jääb naiste silmis (või ninades) puudrine noot, mis on 80 protsendis esikümne lõhnavetes. Puudrine noot meenutab beebitalki ja uuringud on näidanud, et sel on meie tujule soodne mõju.
Teisele kohale jäävad puidune ja magus noot (70 protsenti). Puidused lõhnad on populaarsed, kuna neid iseloomustatakse sõnadega jahe, soe, aromaatne, pehme – ja neid on mitmeid erinevaid tüüpe.
Huvitaval kombel on tsitrusenoodid pooltes naisteparfüümides, võttes nii kuuenda koha tabelis. Tsitrus on ehk üks kõige ikoonilisem ja märkimisväärsem aroom, leiame seda ju mujaltki kui parfüümides.
Unisex-parfüümide lemmiknoodid
Enim eelistatakse unisex-parfüümides (80 protsenti) sooja vürtsi – nelk, ingver, pipar. Vanilje, puidune ja puudrine (70 protsenti) on lemmikud mitte ainult naiste seas, vaid ka kõigi lõhnameelte jaoks. Need aroomid toovad meile soojust ja rahu, niisiis pole vaja imestada, miks need nii populaarsed on.
Psychregi rajaja Dennis Relojo-Howell ütleb, et meie lõhnaeelistused on seotud nii meie kultuuri kui ka meie kogemustega. «Parfüümitööstus sõltub meie kultuuritavadest, seetõttu puudrised ja magusad lõhnad on tavapäraselt suunatud naistele,» selgitab ta. «Meestele suunatakse aga aromaatsed ja puidused lõhnad.»
Relojo-Howell selgitab, et lastena nuuskisime me neid aroome oma vanematel, seetõttu kinnistus meie jaoks teatu lõhna seos kindla sooga.
Aga on veel üks huvitav seos. «Uuringud on näidanud, et meid tõmbab looduslike lõhnade poole rohkem tänu immuunsüsteemile – meis on arenenud välja nn avastussüsteem, mis on välja arenenud selleks, et me oskaksime välja valida parimad partnerid, kes kannaks järglastes edasi head geneetilist materjali,» ütleb Relojo-Howell.