/nginx/o/2012/02/02/937632t1h4d9c.jpg)
Meil kõigil on vahel mingeid muresid, selles ei tasu kahelda. Täiskasvanute ja laste mured on suures osas siiski erinevad ning vanematel tasuks kursis olla ka laste võimalike probleemidega, kirjutas fit.webmd.com.
Ka lastel on oma suured mured
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muretsemine on ohtlik värk, sest see juhib tähelepanu eemale tõeliselt tähtsatest asjadest. Stress võib tabada ka noorukeid ning tekitada unetust, halba tuju ning väsimust. Seepärast tasukski igal lapsevanemal oma võsukest hoolikalt jälgida ning teada, millised võivad olla tema suurimad mured.
«Mu õde ajab mind hulluks! Kuidas temaga küll toime tulla?»
Jah, õed ning vennad võivad olla tüütud, kuid siiski ei tohiks nad tekitada halba tuju. On normaalne, et te kõiges ühel arvamusel pole ning seepärast tasukski sul ära kasutada hetk, mil te üksteise peale ei karju ning temaga neist asjadest mõistlikult rääkida. Ükskõik, mille üle te siis ka vaidlete, proovige leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus.
Halva tuju korral tuleks hoida suu kinni, et õelusi ja inetusi üksteisele ütlema ei hakkaks. Samuti aitab jalutamine või lemmikloomaga mängimine. Teadke, et lõpetate vaidlemise vanemaks saades. Seni aga võiks igaüks proovida hoolitseda enda eest, mitte püüda teist inimest muuta.
«Mul on nii palju kodutöid, ma kardan, et ei saa hakkama. Mida ma peaksin tegema?»
Pärast pikka koolipäeva on tõesti väsitav tulla koju teadmisega, et seljakotis ootavad taas õpikud ja vihikud ning hulganisti kodus lahendamist vajavaid ülesandeid. Ainuke lahendus nendega hakkama saada on need järjest lihtsalt ära teha.
Siiski tasuks õppimise vahepeal teha väikesi pause, eriti füüsilisi. Juba 20 minutit liigutamist viib su ajusse värsket verd, paneb mõistuse paremini tööle ning muudab erksamaks.
Kui koduseid töid on aga tõesti liiga palju, siis räägi oma vanematega. Ehk nemad saavad omakorda rääkida õpetajatega ning leida mõne lahenduse. Samuti peaks laps enda koolis veedetavat aega analüüsima – kas ta saaks mõne kodutöö juba seal ära teha?
«Ma vihkan korvpalli ja tahan trennist ära tulla. Kas on mõni põhjus, miks ma peaksin trennis käimist jätkama?»
Kellelegi ei meeldi tegelda asjaga, milles ta väga hea pole. Aga kas sa oled tõesti korvpallis halb või on lihtsalt viimased paar mängu ebaõnnestunud? Isegi professionaalidel on halbu mänge, kuid nad ei anna kohe alla.
Mõtle selle üle, kui väga sa armastad oma hobi. Kui lõpetad muretsemise selle pärast, kui hea sa sel alal oled, on sul ehk lihtsam rahuneda ja lihtsalt nautida asja, mida teed? Kui hobi tekitab aga tõesti liiga halva enesetunde ja sa oled selle pärast pidevalt pahur, siis tasub ehk võtta väike paus.
«Ma läksin just uude kooli ja ma vihkan seda. Kas ma saaksin muutuda nähtamatuks?»
Raske on olla uus õpilane – sa tunned, et kõigil on sõpru, kuid sul pole ning sisse sulanduda on sageli keeruline. Kuid tea, et kõik võtab aega ja varsti on sul tunne, nagu oleksid seal koolis käinud juba aastaid. Kergemini sõbruned, kui võtad aktiivselt osa klassi tegevustest, mitte ei noruta kodus televiisori ees.
Millega sa eelmises koolis tegelesid? Spordiga? Muusikaga? Teatriga? Võta ka uues koolis mõni neist tegevustest ette, et tunneksid end kodusemalt ja saaksid tutvuda noortega, kellega sul on ühised huvid.
«Mu parim sõbranna ei räägi enam minuga, sest on leidnud uued sõbrad. Kas ma peaksin ta käest küsima, mida ma valesti tegin?»
Kui sõbranna on sulle oluline, siis loomulikult peaksite sellest rääkima. Tasub ka meeles pidada, et enamik sõpru tuleb ja läheb, kuid neid, kes jäävad, on väga vähe. Talle hakkavad meeldima uued asjad ning ehk leidis ta lihtsalt inimesed, kellele meelib ka samade asjadega tegelda. Viga ei pea seejuures olema üldse sinus!
Proovi ka ise leida uusi sõpru, kellel oleks sinuga võimalikult palju ühiseid huvisid. Ajal, mil oled üksikum, on mõistlik veeta rohkem aega oma perekonnaga. Käige koos jalutamas ja jutustage. See on igatahes parem kui diivanil vedelemine ja rämpstoidu söömine.
«Ma ei meeldi vist oma õpetajale. Ma ei tea, miks, aga kuidas ma saaksin seda ikkagi muuta?»
Kool on juba ilma vihkava õpetajatagi raske ning stress võib viia keskendumisvõime, muutes olukorra veel hullemaks. Räägi oma vanemate või mõne muu täiskasvanuga, et saaksite koos välja mõelda põhjuse, miks sa õpetajale meeldima ei peaks. Parim asi on arvatavasti see, kui vanemad õpetajaga räägivad ning proovivad välja selgitada, milles asi.