Me oleme juba kirjutanud paljudest deiditrendidest, mis on moodsas maailmas saanud moodsad nimed – «kummitamine» ehk ghosting, «leivapuru jätmine» ehk breadcrumbing, lisaks veel orbiidil tiirutamine, luusimine, abijõu kasutamine ja armuspioonid... Paraku pakub aga deidiskeene aina enam kummalisi ja tüütuid nähtuseid.
Kas mäletad, et vanas Microsoft Office’is oli tegelane nimega Mr Clippy ehk Härra Kirjaklamber? Tema sõbralik ja natuke kurb animeeritud nägu hüppas vahepeal ekraanile, kui sa midagi teha tahtsid, ning pakkus oma abi. Õige pea said sa aga aru, et ega temalt abi ei saa ning tema silme ette kargamine tundus rohkem hõikena: «Hei! Ega sa pole mind unustanud? Ma olen siin!»
Just sealt ongi pärit sõna paperclipping ehk kirjaklammerdamine, mis kirjeldab kohtingumaailmas esinevat nähtust, mis on sarnane leivapurukeste jätmisele või orbiidil tiirutamisele. Härra Kirjaklamber on inimene, kes ilmub su ellu tagasi ainult selleks, et ennast paremini tunda – et siis jälle kaduda. Nad kasutavad sind ja sinu huvitatust, ilma et näitaksid ise mingeid päris märke suhte edasi arendamisest.
Eesti naistele pole trend võõras
«Kui ma sellest väljendist kuulsin, sain aru, et issand, minagi olen ühe sellise Härra Kirjaklambri ohvriks sattunud – kui mitte rohkemate,» hakkab naerma 35-aastane Leelia, kui moodne kohtingutrend jutuks tuleb. Leelia kohtus Tinderis juba mitu aastat tagasi ühe mehega, kellega näis kõik klappivat. Jutt oli tore, flirt oli kuum, teemasid jagus... kuid kuidagi ei jõutud kokkusaamiseni.
«Ja siis ta kadus lihtsalt ära,» meenutab Leelia. «Et mõne kuu pärast jälle välja ilmuda. Võtsin ta sõbralikult vastu, sest mul ei ole kombeks olla inimestega ebaviisakas. Pealegi, mõtlesin, et ju tal oli vahepeal suhe või misiganes, inimestel on ju õigus oma elu elada, juhututtav ei võlgne mulle mingit selgitust.»