Lihtsam on öelda «domineeriv» või kasutada sõnu tülid, temperament, nõudlikkus, kui öelda otse: see on vägivald. Sest iga julmur ja ohver saavad üheselt aru: vägivald on asi, mis ühelgi juhul ei saa tulla armastava partneri poolt.
«Ainus õige hoiak vägivalla suhtes on nulltolerants,» ütleb enam kui kümme aastat nii vägivaldsete inimeste kui ka ohvritega töötanud kriisinõustaja. Neutraalsuse huvides, kuna abi vajavad mõlemad pooled, ta oma nime avaldada ei soovi.
«Vägivaldselt käituv inimene õigustab ennast ja süüdistab kõiges ohvrit. Uskudes, et talle on see lubatud. Kuna teine vastu hakata ei suuda, võib tal tekkida karistamatuse tunne. Ta testib oma võimu piire. Mida rohkem teine tema meele järgi olla püüab, seda rohkem kontroll ja kriitika kasvab. See saab lõppeda ainult hävinguga.»
Ilustamata tõde: selline on ohvri ja vägivallatseja suhe
Sõrmed ragisevad. Üks inimene seisab raskete tanksaabastega teise sõrmedel ja kui viimane palub ning püüab kätt vabastada, trambib teine veel julmemalt.
«Palun, sa teed mulle haiget, me peame midagi ette võtma.»
«Misasja sa räägid? Ära kujuta endale ette! Minul on siin küll hea mugav seista.»
«Aga sinu käitumine teeb mulle haiget. Palun arvesta minuga ka.»
«Sa julged öelda, et mina peaks tagasi astuma. Mis õigusega?!» Pressib kõvemini. Paar luud läheb.
«Näed nüüd, olgu see sulle õpetuseks. Sa ise oled kõiges süüdi! Meil pole mingit probleemi!»
«Ma ei suuda nii jätkata.»
«Näed – ongi viga sinus! Mina suudan väga hästi.»
«Sa oled minuga vägivaldne.»
«Aga mulle meeldivad mu saapad.»
«Palun, astu maha, mul on vaja veidikenegi iseolemise õigust.»
«Aga see on minu seisukoht! Siit ma ei tagane!»
Kohutav illustreeriv kirjeldus, kuid tavaline elu. Samamoodi seis valitseb väga paljudes kodudes, kus üks partner teise suhtes vägivalda kasutab. Kas julmur kaotaks midagi, kui ta oma ohvri pealt maha astuks? Ei. Talle jääksid alles nii tema seisukoht kui ka saapad. Kuid tema seda ei usu, hirm jõuga kätte võidetud võimupositsioonist ilma jääda on niivõrd suur.
Trampija võib olla nii naine kui ka mees, viimased uuringud kinnitavad, et vägivald pole sooline. Naised on isegi vägivaldsemad. Ja see ei juhtu kogemata. Vägivald on teadlik valik, mille aluseks on valed väärtushinnangud. Vägivallatseja on sügaval sisimas veendunud, et tal ongi õigus oma partnerisse lugupidamatult suhtuda, teda kontrollida, piksevardana kasutada ja oma reeglitele allutada, kuna teine on tema isiklik omand. Julmur eitab ja varjab oma tegusid ja hoiab avalikkuse ees ilusat fassaadi. Jah, seal on tihti ka hirm, traumad ja oskamatus käituda. Vägivallaprobleemi saab lahendada vaid vägivallatseja ise. Käitumist ja reaktsioone saab muuta ainult muutes väärtushinnanguid, pinnapealne «heaks hakkamine» annab ajutise efekti ja hävitav tsükkel kordub varem või hiljem taas.