Ringkäik Eesti deidisaitidel: tünjad sõnaahtrad mehed, mõned peast soojad kui tuhakühvlid

Suhtlusportaalide kuvatõmmised Foto: Erakogu

Käes on kevad, järjekorras teine, kui koroona lämmatab. Enesesse vaadatud ja kodukontoris tööd tehtud on küll ja veel, aga reaalseid inimkontakte saab kahe käe sõrmedel üles lugeda. Tekkisid usk ja aim, et äkki on samas staatuses inimesi praegu eriti rohkesti ning tegin kiire tuuri ja kaardistava ülevaate enimtuntud kohtinguportaalides Eestis.

Veel mõned aastad tagasi oli mul kohtingute ja neid vahendavate saitidega seonduvaks suurimaks mureks, et komistan mõne tuttava otsa. Täna tundub see täiesti asjatu hirm. Praegu püüan vältida, et minu aega ei kulutaks keegi pealtnäha meeldiv, aga tugevalt poliitilisest vastasleerist, järgmist saaki seirav sarimõrtsukas või liiga sügava vaimse häire ja murtud südamega mees. Muude jamadega usun ennast toime tulevat.

Mulle tundub, et Eesti kohtinguportaalide suurim, kui mitte ainus viga on nende kehvapoolne maine. Foorumites ja artiklite kommentaarides seletatakse üksteise võidu, kuidas normaalsed inimesed peaksid ikka päriselus tutvumistega hakkama saama ja veebist otsivad abi vaid viimases meeleheites käpardid. Klubidesse-pubidesse (kui sinna saaks) peituvad jällegi väidetavalt ainult litsid, ainult et purjus. Perekool.ee kuldsed tutvumissoovitused. Kus oleks normaalne suhteid luua, seda välja ei lugenudki, seetõttu pean endiselt veebitutvumisi üsna heaks ja mugavaks variandiks. Suur armastus, kirglik seks või muu suhtlus võib olla vaid ühe kliki kaugusel. Või siis miljoni.

Soovitan varuda piisavalt aega, eneseirooniat ja -kriitikat ning olla valmis kahekordseks tutvumiseks. Esimene siis veebis olijaga ja teine sahmakas päriselus. Need võivad teineteisest tublisti ning kardinaalselt erineda.

Vastates 172 cm saan järgmise teate, et seda on küll veidi liiga palju, aga tegelikult muidugi on olulisem, et ma põlvili suhu võttes poleks kõrgem kui 140 cm.

Flirtic
Meenub umbes kaheksa aasta tagune õhtu minu elutoast, kui kõikide sõbrannadega korraga Flirticusse konto tegime. Nalja jätkus nabani, keegi meist tutvumissooviga seal vist polnud, kaasad olid kõigil olemas. Nüüd, kui sinna uuesti registreerusin, tundus, et aeg on vahepeal seisma jäänud ja kõik on täpselt samamoodi. «Vaata, mis loom sind enim iseloomustab», soovitab sait järele uurida. Kurat, ma olen 37, on siin vanusepiirang, et üle 20 pole soovitatav siseneda?

Segane leht, jube palju virvarri, mänge ja teste, mis peaksid soodustama õige valiku tegemist, aga ajavad hoopis segadusse. Pole mina nii kannatlik, et kõigest sellest vilkuvast läbi närida. Lõpuks leian üles postkasti, ilma midagi tegemata on see juba kirjadega täitunud. Muuhulgas olen saanud juba esimese abieluettepaneku. Ma kas ei oska või ei viitsi seal kirjasaajaid selekteerida, et välistada liiga kauged, noored, vanad ja muud mittesobivad tegelased. Jätan sinnapaika.

Iha.ee
Sekssuhete otsimises pole midagi piinlikku, aga isiklikult ma neid vähemalt momendil ei vaja. See pole sait, kuhu profiilipildiks panna nunnu kaader iseendast, koerakutsikas vastu põske surutud. Silmad torkab peast peenisepiltide rohkus, kahjuks on need pildid laias laastus koledad. Vabandust, mehed, aga ilusaid riistapilte ongi maailmas vähe. Ma ei tea ühtegi naist, kes esimese asjana teie pükste sisu näha sooviks. Saidi keskmine mõtteavalduste ja kirjaoskuse tase tekitab kõhedust.

Mis väga meeldib, on valikute rohkus, mida täpselt iseendast välja tuua. Tahan, panen pildi, ei taha, ei pane. Ankeedi võib jätta vaid soo ja vanuse põhiseks, samas võib sellesse palju detaile panna nii enda, kui oma soovide kohta. Tasulised lisavõimalused, mis peaksid otsingutele kaasa aitama, kuulutuste rubriigid, foorum ja jutukas, kõik on olemas.

Värvikas leht sisaldab koloriitseid inimesi. Kohe, kui mu konto aktiveerub, voolab postkasti lehekülgede kaupa kirju. Ise ei pea ma selleks midagi tegema, et kedagi leida, võibolla ekstra otsides ja sorteerides oleks tulemus praegusest erinev. Saan kirju, kus palutakse mul aega mitte raisata ja enne kohtumist härrale rahaline ülekanne sooritada. Tuleb nõudlik kiri küsimusega minu pikkuse kohta. Vastates 172 cm saan järgmise teate, et seda on küll veidi liiga palju, aga tegelikult muidugi on olulisem, et ma põlvili suhu võttes poleks kõrgem kui 140 cm. Ilmselt kogemustega pervoromantik läkitab mulle kirjaread, kus sooviks oma günekoloogiliste instrumentide abil vaadata minu roosasse sisemusse aeglaselt loojuvat emakat. Piisab, rohkem ei viitsi.

Tinder
Tundub, et kõige populaarsem koht. Selle lihtsus ja pealiskaudne valiku tegemine on nii pluss kui miinus. Algselt orienteeritud kiirete lühisuhete loomiseks, aga vähemalt minu tutvusringkonnas piilutakse sinna ikkagi püsiva kaaslase leidmiseks.

Saan üle lihaturulikust pealiskaudsusest, lükkan vasakule bemmirontide ees toenglamangus pikutavad kutid ja vaatan mööda klassikalistest «käterätt ümber kõhu ja jõusaali peegli ette pildistama» stiili viljelejatest. Jätan järgmistele huvilistele.

Järele jäänud eestlaseid on vähevõitu ja kurb öelda, aga kuidagi tuhmilt kipuvad ennast esitlema. Kui match neile suhtlemiseks võimaluse annab, ei kipu nad seda kuigi oskuslikult kasutama. Osa on täiesti passiivsed, osa jällegi kaarega nõudlikumad kui nende elustaatus ja võimalused lubaksid. Enamikule lööb esinemiskrambi sisse peale esimest teretamist ja komplimenti. Paar korda haaran vestluse vedamise enda kanda, aga kuna ma tegelikult ei taha suhetes see õhtujuht või huviringi juhendaja olla, kes muudkui tegevusi otsib, annan alla. Pole midagi teha, kohalik mees Tinderis ei ole suhtlemise superstaar ega paista eriti silma.

Paraspaar.ee
Ostad virtuaalsele kohtingule pileti, saad 7-10 vastassoo esindajaga viis minutit juttu ajada ja anonüümselt otsustada, kas soovite edasi tutvuda. Seninähtutest kõige uuem, kõige erilisem ja suunurgad kõrvuni ütlen ka, et kõige toredam.

See kosjakontor on alles paar kuud tegutsenud ja seetõttu osavõtjaid plaanitust veidi vähem, aga see intensiivsus võttis isegi väiksemas mahus ootamatult võhmale. Ideaalne lahendus kiireks tutvumiseks ilma kalendreid sünkroonimata ja ajagraafikuid sobitamata. Noormehed, kellega läbi ekraani kohtun, on tõeliselt kenad, aktiivsed ja igati adekvaatsed. Klikki meil omavahel ei teki, aga viis vestlusminutit mööduvad kiirelt ja positiivselt meelestatuna. Hoolimata sellest, et ma kellegagi edaspidi suhtlema ei jäänud, pole selles midagi halba või kurba, enamik inimesi ei meeldi meile sel tasandil, et tunneksime soovi lähisuhet proovida. Soovitan kõigil vallalistel sellele ettevõtmisele hoogu juurde anda ja liituda.

Tutvumiskeskus, Voodi, Mahajataha, AAA-Tutvus ja teised kuulutustepõhised saidid.
Puhtalt kuulutused ja lühiteated, ei mingeid liigseid vidinaid. Väga primitiivselt lihtsa ülesehitusega, aga järele mõeldes sobivad vaat et kõige nõudlikumale kontingendile, inimestele, kes teavad täpselt, mida tahavad. Ei pea seal pikalt pilte lappama või ankeetides kammima. Kui on kirjas, et tünja kehaehitusega mees soovib litsakat, rohimist armastavat koduperenaist, on kõigile asi selge. Haara võimalusest ja võta ühendust.

Kui sa pole just Rapuntsel, kes üksi vangitornis istudes endale valge ratsuga printsi peigmeheks suutis sebida, loo julgesti sobivasse portaali konto. Mina sain nii naerda kui hämmingus olla, sain suhelda ülimeeldivate inimestega ja samas oli mõni mees peast soe nagu tuhakühvel. Aga see nädalane kogemus raputas mind mõnusalt virgemaks, et kuskil on pärisinimesed ja neid tasub leida.