:format(webp)/nginx/o/2021/05/02/13757271t1hf718.jpg)
Hoolimata sellest, et pandeemia pole ikka veel kontrolli all, reisivad väga paljud Eesti inimesed ringi. Paljudel on juba Covid-19 vaktsiin ehk rahvakeeli seenekese-süst saadud ja see on andnud mõnevõrra vabadust, kuid ei tasu unustada, et ka teised kaitsepookimised on olulised.
Terviseamet tuletab meelde, et Eesti elanikud peaksid end endiselt vaktsineerima ka teiste nakkushaiguste vastu. Kuna reisimine taastub ja nakkushaigused riigipiire ei tunne, siis on nende parimaks vältimiseks vaktsineerimine.
Eesti inimesed reisivad koroonakriisi algusest alates vähem, kuid jätkuvalt otsitakse sihtkohti, kuhu on võimalik puhkusele sõita. Sihtkohta valides arvestatakse nii Covid-19 viiruse leviku ja piirangutega, kuid ära ei ole unustatud ka teisi nakkushaigusi, mille vältimiseks on soovitatav end vaktsineerida.
Eesti elanike seas oli Estraveli statistika andmetel eelmiste jõulude ja aastavahetuse perioodil populaarsemateks sihtkohtades Kanaari saared (Tenerife), Mehhiko, Dubai, Maldiivid ja erinevad Kariibi mere saared. Suvel reisiti ka näiteks Kreekasse ja Küprosele.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul on Aasias, sh Maldiividel, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas, sh Mehhikos, Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkondades levinud Zika, Dengue ja Chikungunya viirushaigused, mille vastu vaktsiini ei ole, vaktsiin on katsetamisel või vaktsiini kasutamine on piiratud. Neisse nakatumise ennetamiseks on tähtis kasutada teisi, sh sääsehammustuste vältimisele suunatud, meetmeid. Malaariavastaseid ravimeid on soovitatav kasutada profülaktikaks malaariasse nakatumise riskipiirkondades nagu Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Aasia ja Aafrika mitmed riigid.
«Igal reisija peaks teadma, kas teda on vaktsineeritud vastavalt tema sünniaasta järgsele riiklikule immuniseerimiskavale. Näiteks peaks reisija olema vaktsineeritud mumpsi-leetrite-punetiste vastu MMR-vaktsiini kahe doosiga, poliomüeliidi ehk lastehalvatuse ning viimase kümne aasta jooksul (re)vaktsineeritud ka difteeria ja teetanuse vastu,» lausus Filippova.
Meeles tasub pidada, et kõik vaktsiinid vajavad aega vajaliku mõju saavutamiseks. Näiteks kollapalaviku riskipiirkondade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne reisi alustamist.
Pane tähele!
Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt neli nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks. Sealt saab infot ka teiste ennetusmeetmete kohta (nt hügieenireeglid, putukate hammustuste vältimine, ravimid, sh malaaria ravimprofülaktika vajadus).
WHO juhib reisijate tähelepanu sellele, et kui riik ei ole esitanud vaktsineerimise nõuet, ei tähenda see kollapalaviku leviku ohu puudumist.
WHO andmetel ei ole metsik polioviirus kadunud ringlusest mitmes Aasia ja Aafrika riigis, sh Afganistan, Pakistan, Nigeeria, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad. Samas viimaste aastate jooksul on täheldatud poliomüeliidi vaktsiinviiruse (cVDPV) ringlust mitmes riigis, sh Filipiinidel, Indoneesias, Süürias, Iraagis, Somaalias, Paapua Uus Guineas, Ekvatoriaal Guineas, Etioopias, Nigeerias, Nigeris, Mosambiikis, Kongo DR-is, Keenias, Kamerunis.
Loe rohkem: Vaktsineeri.ee
Euroopas on näiteks Austriasse, Belgiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Bulgaariasse, Iirimaale, Itaaliasse, Kreekasse, Poolasse, Portugali, Prantsusmaale, Rumeeniasse, Saksamaale, Serbiasse, Suurbritanniasse, Tsehhi, Ukrainasse ja Venemaale reisides soovitatav vaktsineerida leetrite vastu kaks nädalat enne reisi algust juhul, kui inimene ei ole vaktsineeritud leetrite vastu ja ei ole leetreid põdenud.
Filippova lisas, et nakkushaiguste vältimiseks on soovitatav reisijatel pöörduda vähemalt neli nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või siis reisimeditsiinikabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks. «Sealt saab infot ka teiste ennetusmeetmete kohta nagu hügieenireeglid, putukate hammustuste vältimine, ravimid, sh malaaria ravimprofülaktika vajadus,» loetles Filippova.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti sõnul on maailm avatud ja nakkushaigused ei tunne riigipiire. «Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata,» tõi Filippova esile.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)