30. juuni 1935 oli Aegviidus pidupäev – rahvas oli kokku tulnud, et tähistada supelbasseini avamist ning niisama lustida. Simmanile sättis ennast ka Vikemaa suvilas suvitava Aksel Wahli lastekasvataja, preili Hilja Zoege-Manteuffel. Samal ajal ronis ratta selga Paul Võigemast, et tuttavatega napsutada ja aega veeta.

19. jaanuaril 1895 Tallinnas sündinud Hilja Dorothea Zoege von Manteuffel oli pärit peenest suguvõsast. 40-aastaselt polnud ta aga abiellunud, vaid otsustanud pidada guvernandiametit. Tema isa, Võhmutas sündinud parun Peter Arthur Zoege von Manteuffel sai tuntuks kirjanikuna ning teda on isegi peetud eesti talupojanovelli alusepanijaks. Oma 70. juubeliks 1936. aastal said kirjandushuvilised kokku lugeda 11 tema teost, mida mees küll kirjutas saksa keeles.

Juba Hilja vanema põlve sugulane, vastuoluline «hull» Ravila krahv, samuti Peteri nime kandnud Manteuffel, oli kirja pannud mitu teost, nende hulgas «Aiavite peergovalgusse!» (1838), «Villem Navi ello-päevad» (1839).

Manteuffelitele kuulus Uue-Harmi mõis Harjumaal ja tervet nende perekonda, mis 30ndatel kasutas juba nimekuju Zoege-Manteuffel, peeti Eestis nii kirjandusringkondades kui ka üldiselt väga austusväärseks ja lugupeetuks. 1935. aastal elasid nad aga Nõmmel ning Aegviitu oli Hilja sõitnud suvitama, samas töötades aga ka Wahlide perekonnaga elava lapsehoidjana.

Niisiis oli parunipreili Hilja pärit peenest baltisaksa perekonnast ning Aegviidu metsade vahel küll ehk mitte väga kodus. Mida oleks ta aga osanud kaunil suveõhtul samas kartagi...

Kommentaarid (1)
Copy