On palju selliseid lapsevanemaid, kes tahavad laste sõbrad olla. Nad uurivad noortekultuuri, kuulavad isegi sama muusikat ja üritavad riietuda nagu teismelised. Kas see on ikka õige?
Kas teismelise vanem saab olla lahe ja mida see tähendab?
Steve Baskin on lastelaagrite korraldaja, kes kirjutas portaalis Huff Post, et ta ei tahagi oma lastele lahe tunduda, sest tahab jääda lapsevanemaks. Juba tema ema õpetas teda, et lastel on palju sõpru, kuid neil on kõigest kaks vanemat.
Ta kirjutas, et see tundub kuidagi hale, kui kahekümnendates mees üritab kümneaastaste silmis lahe tunduda. «Kümneaastastel on samuti palju sõpru, kuid neil ei ole piisavalt kangelasi ja eeskujusid,» põhjendas ta.
Steve julgustab alati laagri juhendajaid jääma iseendaks, sest nõnda imetlevad lapsed neid rohkem ja tahavad olla nende moodi. Lahe on tema sõnul see, kes on enesekindel, hooliv ja kaastundlik.
Ka lapsevanemad peaksid Steve’i sõnul järgima sama joont, kuigi see ei pruugi alati lihtne olla. «Lapsed vajavad piiranguid. Nad ütlevad küll teisiti, kuid piirangud annavad neile turvatunde.»
Ta selgitas, et lastele on maailm suur ja hirmutav ning piirangud loovad korda ning saadavad lapsele sõnumi, et nad on kaitstud.
«Irooniline on see, et osa vanemaid seab lastele täiesti põhjendamatult karme piiranguid (näiteks ei luba neid suvelaagrisse), kuid ei piira lapse telekavaatamist või internetis olemist),» selgitas ta. «Lastevanematele on tasakaalu leidmine üheks suurimaks väljakutseks.»
Lastevanematel on mehe sõnul ikka eesmärgiks kasvatada oma lastest hoolivad, enesekindlad ja optimistlikud täiskasvanud, kes ei jääks oma vanematest liigselt sõltuma. Samas ei saa lapsevanem kõiki riske ja ohtusid lapsest eemal hoida, sest nõnda puuduvad tal oskused hakkama saada olukordades, millega ta kodust lahkudes kohe kokku puutub.
Steve’i sõnul ei ole lapsevanema töö lihtne, sest kõigile meeldib meeldida. Piirangute seadmine nõuab pingutust, eriti kui teismelised lapsed on väga kangekaelsed.