KOLUMN ⟩ Triin Palmipuu: olen näinud oma silmaga, milleks liiklusvärdjas on võimeline

Foto on illustratiivne. Kujutatud inimestel pole seost loos viidatutega. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ma ei ole joobes juhtimise osas nulltolerantsiga, minu sallivus on rasvase miinusmärgiga. Lugedes vahele jäänute selgitavaid vabandusi klaasist õllest, kahest kokteilist või kahtlaseks osutunud promilliga kompotist, kerkib mul alati midagi kurku ja see ei ole mitte teps naer. Aidake nad rajalt maha võtta! 

Umbes kahekümneselt elasin koos kroonilise roolijoodiku ehk potensiaalse mõrtsukaga. See mees oli hull. Kui oleksin teadnud, et sellel inimesel on aastast 1998 hingel 22 liiklusrikkumist, neist pea kümmekond purjuspäi, oleksin kadunud tema elust kohe kui õhk. Oma naiivsuses ei tulnud ma selle pealegi, et küsida igapäevaselt autot juhtivalt elukaaslaselt, kas tema juhiluba ikka kehtiv on. Alles aasta hiljem selgus, et ei ole. 

Ma ei hakka ennast välja vabandama, et olin noor, loll ja pime, ega osanud tema vahele võtmiseks enamat ette võtta. Kuigi ma olin. Selle kooselu jooksul nägin palju võimalikku, mis üks liiklusvärdjas on võimeline kodus korraldama. Näiteks manipuleerima oma pereliikmega, et tema karistuse enda kanda võtaks. Võttiski. Ma tean mille eest ja mis lubaduste najal, aga ei mõista, kui paks see veri mõnes suguseltsis on.