MÄRKA JA SEKKU ⟩ Kuidas aidata kolleegi, kes kogeb lähisuhtevägivalda

Vigastustega naine räägib telefoniga. Foto: Shutterstock

Oleme harjunud mõtlema, et see, mis toimub inimese kodus, on tema isiklik asi. Võib-olla oleme ka delikaatsed ega taha olla pealetükkivad. Ometi tasub märgata ja sekkuda, kui kahtlustame, et töökaaslane kannatab kodus lähisuhtevägivalla all. 

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötaja Brigitta Davidjants lükkab ümber levinumad müüdid, mis takistavad meid kolleegile appi minemast. 

Äkki ma eksin ja kõik on korras?

Jah, alati on võimalik, et tegelikult polegi midagi katki. Ent vägivalla puhul toimib põhimõte – parem karta, kui kahetseda. Lähisuhtevägivald ei ole ainult löömine, aga ka vaimne, majanduslik ja seksuaalvägivald ning emotsionaalne väärkohtlemine. Ja on mõned märgid, mis küll ei pruugi, ent võivad vihjata, et kolleegil pole kodus kõik korras.

Näiteks tuleb ta tööle nutetud näoga või on pidevalt ärev, tal on kummalisi vigastusi ja tema töökvaliteet on langenud. Võib-olla helistab partner talle päeva jooksul korduvalt. Kolleeg kiirustab pärast tööpäeva lõppu koju, jääb tööle hiljaks või jätab hoopistükki tulemata. Niisiis – kui märkad ka ühte neist märkidest, siis tasub ettevaatlikult uurida, kuidas kolleegil läheb.

See kõik ei mõjuta mind

Väga banaalselt öeldes sõltub töö tulemus töötaja heaolust ning mõjutab seega otseselt tööandja tootlikkust. Ja nagu me hoolime töötaja füüsilisest töökeskkonnast ning tagame talle töövahendid, tasub investeerida ka tema vaimsesse heaolusse. Lisaks, lähisuhtevägivald püsib harva koduseinte vahel, vaid tuleb tööle kaasa, näiteks sidevahendite teel nagu telefon ja e-post. Võib ka juhtuda, et vägivallatseja tuleb kontorisse kohale, mis mõjub ahistavalt teistelegi.

Kui kaitseme lähisuhtevägivallas kannatanut, loome turvalise keskkonna kõigile töötajatele. Lisaks, kuna Eestis on iga kolmas naine kogenud lähisuhtevägivalda, põrkume ilmselt varem või hiljem tööl sama probleemiga uuesti. Seetõttu tasubki teada, kuidas asjale reageerida.

Vägivallatseja tuleb meile tööle lärmama

On üsna levinud, et vägivallatseja kiusab ainult oma ohvrit, ent väljapoole hoiab hoolikalt fassaadi. Nii võibki lihtsasti jääda ekslik mulje, et tegemist on toreda, viisaka ja tähelepaneliku inimesega, kelle puhul on võimatu uskuda, et ta võiks olla vägivaldne. Ent sageli on selline hoolikas fassaadi hoidmine vägivallatseja strateegia, et jätkata lähedase inimese kallal vägivallatsemist ja tema kontrollimist. Mõnel juhul võib siiski olla ka seda, et vägivallatseja ei hoia fassaadi ning kiusab ka ümberkaudseid ja tulebki näiteks kannatanu tööpaika kohale.

Sel juhul tasub pöörduda politseisse ja kutsuda abi või küsida nõu ohvriabi kriisitelefonilt 116 006. Eesti õiguskaitsesüsteemid on juba aastaid lähisuhtevägivalla teemadel haritud ning politseijaoskondade juures tegutsevad sageli ka ohvriabitöötajad.

Las lähedased sekkuvad, sest mina ei taha toppida nina kolleegi eraellu

Jah, oleks nagu loogiline, et just lähedased märkavad esimesena muutusi inimese käitumises. Ometi on mitmeid põhjuseid, miks jäävad pereliikmete käed vahel tööandja ja kolleegi omadest lühemaks.

Esiteks iseloomustab lähisuhtevägivalda kannatanu isoleerimine teistest pereliikmetest ning nad ei pruugi teadagi, mis toimub. Teiseks võivad pereliikmed samuti kannatada vägivallatseja tõttu, kes võib olla näiteks täiskasvanud laps. Ja kui teisedki elavad sarnases vägivallatsemise mustris, ei pruugi nad isegi toimuvat märgata. Sellisel juhul võib töökoht olla inimese ainus võimalus, kuidas jõuda abini või anda märku kodusest vägivallast.

Minu sekkumine ei aita, sest inimene aitab end ise, kui on selleks valmis

Vastupidi – sageli on inimesel endaga toimuvat väga raske adresseerida, sest see tekitab temas häbi ja süütunnet. Ta võib karta ka kolleegide reaktsiooni, näiteks et teda ei usuta ega toetata või jääb ta tööst ilma. Tõsi, vägivallast väljumise protsess võib olla pikk ja piinarikas ning inimene ei pruugi esimese hooga abikätt vastugi võtta. Ometi on see samm pingutust väärt, et inimene leiaks tee vägivallavaba eluni.

Lähedalolija, ka kolleegi võimuses on anda inimesele tunne, et ta ei ole selles protsessis üksinda. Seetõttu tasub inimesele regulaarselt tuge pakkuda, kuni ühel hetkel on ta valmis abi vastu võtma – ja kui kuulad ja usud kannatavat inimest, siis on sellest alati abi.

Vägivalla kohta küsides kisun ma haavad lahti ja teen hoopis kahju

Et seda vältida, tasub teada nippe, kuidas kolleegiga tema olukorrast rääkida.

• Kõnele asjast tundlikult ja õrnalt, vältides süüdistavat alatooni.
• Ole hooliv ja toetav ning varu rääkimiseks ja kuulamiseks aega.
• Anna mõista, et oled diskreetne ega klatši hiljem kolleegi kohvinurgas.
• Ära anna hinnanguid ega usutle.

Kui sa ise ei oska töökaaslasele nõu anda, siis anna talle sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni number 116 006 või tutvusta veebivestluse võimalust aadressil www.palunabi.ee.

Kui vägivald on väga tõsine ja kolleeg on hädaohus, siis teata sellest hädaabinumbril 112 ja kutsu abi.

Kolm sammu lähisuhtevägivalla all kannatava kolleegi aitamiseks

• Märka muutusi kolleegi käitumises ning adresseeri seda delikaatselt.

• Võta aega, et kolleeg ära kuulata ja temaga rääkida. Anna talle mõista, et ta võib sind usaldada ega satu hiljem klatšimise objektiks.

• Jaga talle sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni numbrit 116 006 ja tutvusta veebivestluse võimalust aadressil http://www.palunabi.ee. Vägivallaohvriks langenud inimesed saavad pöörduda nõustamiseks sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajate poole. Ohvriabitöötajate kontaktandmed leiad siit ning naiste tugikeskuste kohta info siit.