VIDEO ⟩ Ohumärgid, et partner mitte ei hooli, vaid soovib sind kontrollida

Kas partneri käitumise tagant peegeldub hoopis soovi sind ja sinu elu kontrollida? Foto: Pexels

Kuidas tunda ära süvenevat vägivalda paarisuhtes? Kust jookseb piir silmapaistva hoolivuse ning järk-järgult süveneva võimu ja kontrolli vahel? Kas on üldse võimalik enda sidumisest vägivaldse ja kontrolliva partneriga hoiduda?

Lähisuhtevägivald on teema, mis ka Sõbranna portaalis sageli kajastust on leidnud. Nüüd võttis vajaliku jutuotsa üles ka Sotsiaalministeerium ning avaldas esimese minivideo oma 10-osalisest sarjast «Võrdsem Eesti», mis seekord käsitleb just lähisuhtevägivalda ning toob välja selle kõige varasemad, pealtnäha süütuid ilmingud. Lühiklippide eesmärk on see, et inimesed tunneksid ära ebavõrdsuse ja vägivalla, sellele reageeriksid ning oskaksid ka vajadusel abi otsida.

Kas hoolivus või vajadus kontrollida?

Lühivideos keskendub Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Airi Mitendorf sellele, kust jookseb piir partneri väga tugeva ja silmapaistva hoolivuse ning järk-järgult süveneva võimu ja kontrollimistungi vahel paarisuhtes. Väga selgelt joonistub välja, et sageli peetakse esimesi samme vägivallale viival teel hoopiski armumise või sügava hoolimise märkideks ning valvsus nende tegevuste tulemite osas võib värskete tunnete udus kergelt kaduda.

«Lähisuhtevägivalda võime mõista kui käitumisviisi, millele on iseloomulik tahtlik kontrolli kasutamine ja võimu kuritarvitamine ühe partneri poolt teise vastu, sagedamini mehe poolt naise vastu,» määratleb Mitendorf teemaks olevat nähtust. «Kontroll algab tavaliselt üsna pehmel moel, olles kaugel sellest, mida oleme harjunud pidama vägivallaks.» Seetõttu peabki värskes suhtes olema äärmiselt tähelepanelik, et vältida pehmete meetodite eskaleerumist tõsiseks vägivallaks, olgu see siis vaimne, füüsiline, majanduslik või seksuaalne.

Nii võib suhte alguses tunduda romantiline näiteks see, kui kaaslane on sinu järele arust ära ja soovib aega veeta vaid kahekesi. Aga kui sellega kaasnevad soovid või nõuded, et sa lõpetaksid suhted väljaspool kodu ning partner on negatiivselt meelestatud sinu sõprade ja pereliikmete suhtes, siis on vaja olla ettevaatlik. Sellise käitumisega saavutab kaaslane järk-järgult kontrolli selle üle, kellega ning millal sa suhtled.

Mõni partner aga armukadetseb, helistab ja saadab sulle kellaajast sõltumata liialt sageli sõnumeid ning jälgib ja jälitab sind, tuues põhjuseks selle, et ei saa ilma sinuta olla. Tõesti, tema tunded võivad küll olla tugevad, ent ajapikku vähendab selline käitumine sinu isiklikku vabadust ning tegutsemisruumi.

Ka on üks tõsine ohumärk see, et partner soovitab sul oma tööst loobuda, sest soovib ise sinu ja su vajaduste eest hoolt kanda, sind poputada ja hellitada, sinu heaks kõik teha. Tegelikult aga võtab ta sellise pealtnäha vägagi hoolitseva ja mõne inimese jaoks lausa soovitava liigutusega ära sult majandusliku sõltumatuse, sest kui tema teenib raha, on tal ka kontroll selle üle, kas ning kui palju sa raha saad ning millal ja millele seda kulutad.

Märgid süvenevast lähisuhtevägivallast:

• Sa tunned, et paarisuhtes on midagi valesti, kuigi ei oska seda sõnastada.
• Sa oled muutunud iseenda suhtes ebakindlaks ja kriitiliseks või lausa ennast kritiseerivaks.
• Sa oled loobunud enda arvamusest, sest ei taha oma partnerit pahandada.
• Sa oled järk-järgult oma elust välja lõiganud sõbrad ja sugulased.
• Sa tunned hirmu või ebakindlust, sest sa ei tea, kuidas su partner võib millelegi reageerida.

Vaata videot ennast koos kaunite illustratsioonidega siit:

Vägivald ei ole perede siseasi

Üleeuroopalistes vägivallauuringutes on selgunud, et Eestis esineb Euroopa riikide võrdluses kõige rohkem füüsilist vägivalda ja kõige sagedamini on vägivallatsejaks pereliige. Iga kolmas naine Eestis on kogenud mingit liiki vägivalda.

„Eesti inimesed on aastate jooksul üha enam hakanud mõistma, et erinevus on ühiskonna tavapärane osa ja sooliselt võrdsem ühiskond on kasulik kõikidele. Järjest enam inimesi nõustub, et lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi ja sellesse tuleb sekkuda,« ütles projekti eestvedaja Airi Mitendorf. „Pakume miniloengute sarjaga võimalust laiendada oma teadmisi ja juhime tähelepanu näiteks võrdse kohtlemise põhimõtetele, avalike ruumide ligipääsetavuse olulisusele, soolise ebavõrdsusega seotud väljakutsetele ühiskonnas, samuti aitame ära tunda soopõhist kübervägivalda.»

Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp Sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalil.

Videote ajakava:

5. aprill - Airi Mitendorf: «Kus algab kontroll paarissuhtes?»

12. aprill - Kristiina Luht: «Kuidas toime tulla kübervägivallaga?»

19. aprill - Jaanika Hämmal: «Miks meil on vähe meesõpetajaid?»

26. aprill - Christian Veske: «Mis kasu on meestel võrdõiguslikkusest?»

3. mai - Helen Biin: «Kas poliitika on sooliselt tasakaalus?»

10. mai - Liina Kanter: «Mitmekesisus töökohal»

17. mai - Agnes Einman: «Milles seisnevad võrdsed võimalused?»

24. mai - Meelis Joost: «Kellele on mõeldud ligipääsetavus?»

31. mai - Mariana Saksniit: «Kes on unustatud ohver?»

7. juuni - Merike Sisask: «Mida tähendab säilenõtkus?»