Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Miks poisid hiljem rääkima hakkavad?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Getter Lukjanov
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kui kiiresti laps rääkima hakkab, sõltub väga paljudest teguritest. Poisid kipuvad oma arengus olema tüdrukutest aeglasemad ning seeõttu hakkavad nad ka hiljem rääkima, kirjutas Novaator.

Üheks hiljem rääkima hakkamise põhjuseks võib olla ka suguhormoonide mõju. Uuringud on näidanud, et suur hulk testosterooni lootevedelikus võib ennustada hilisemat keelelist mahajäämust.

Lääne-Austraalia ülikooli professor Andrew Whitehouse otsustas oletust lähemalt uurida. Whitehousi töörühm mõõtis testosterooni taset ligi üheksasaja vastsündinu nabaväädi veres ja seejärel jälgis nende keelelist arengut kuni kolmanda eluaastani.

Lapsevanemad täitsid igal aastal küsimustiku lapse kõne- ning motoorikaalaste edusammude kohta ning jälgisid sotsiaalsete oskuste tekkimist. Ootuspäraselt oli vastsündinud poistel testosterooni tase kõrgem kui tüdrukutel. Kõrge suguhormoonitasemega poisslapsed arenesid kuni kolm korda aeglasemalt ning hakkasid hiljem rääkima.

Tüdrukutel ilmnes vastupidine efekt – mida kõrgem oli nabaväädis meesuguhormooni tase, seda väiksem oli võimalus, et neil tekkis mingi kõnet puudutav mahajäämus. Ilmselt mõjutab suguhormoon aju funktsioonide jaotumist poolkerade vahel.

«Meestel vähendab testosteroon poolkerade vahelist infovahetust, mis käib läbi aju mõhnkeha. Naissoo puhul aga on hormoonil ajuosade suhtlemist parandav toime,» selgitas uurija.

Tagasi üles