Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Twitteri-emme kuratlik eksperiment: kulus kolm päeva, et pere toimuvast aru saaks

Enamik meist teab seda tunnet: päevad mööduvad distantsõppe ja kodukontori hämus. Külmkapp tühjeneb müstilisel kiirusel, alati on keegi näljane ja nelja seina vahele kokku surutud perekonnas on pingeid rohkem kui iial varem.

Kui kogu selle püssirohutünni otsa lisada veel üks väsinud ema, kes on tüdinud sellest, et tema ainsana märkab pesemata nõusid ja riidehunnikuid, siis ongi käes plahvatuslik olukord.

Üks Twitteri-kasutaja otsustas oma perekonnale õppetunni korraldada. Õigemini tegi ta ühe katse ning jagas seda humoorikalt ka oma seinal.

«Kaks päeva tagasi otsustasin ma nõude pesemise lõpetada,» kirjutas Miss Potkin 18. märtsil. «Ma valmistan kõik õhtusöögid ja olen väsinud sellest, et ka koristamine on minu õlul.» Juurde lisas ta pildi, mis näitab nõudehunnikut, mis kahe päevaga tekkida jõudnud. «Mingil hetkel saavad neil lusikad, tassid ja taldrikud otsa. Kes esimesena pilgutab? Mitte mina!»

Naine märgib, et ta teeb hea meelega süüa, koristab ja peseb pesu. «Me hoiame oma kodu puhtana armastusest. Me teeme toitu ja katame laudu ja täidame õhu heade lõhnadega armastusest,» selgitab ta. «Armastus on kannatlik, aga armastus on ka väsinud, sest ta töötab 14 tundi päevas.»

Kolmandal päeval andis ta taas olukorrast teada. «Nad on ära kasutanud viimased suured kausid ja lusikad on otsa saanud. Keegi ei ütle suure nõudehunniku kohta midagi, aga ma kuulen, et nende ajud tiksuvad. Ei, perekond, ma ei pane täna nõudepesumasinat tööle.»

Samal päeval lisab ta fototõenduse, et keegi viis «pärast 965 päeva» lõpuks prügikoti välja prügikastidesse. Pikalt rõõmustamiseks pereemal aga põhjust pole. Fotodega näitab ta, et tema mees on hakanud kohvi tegemiseks kasutama beebilusikat ja hädaabitassi. Ühtlasi näitab ta musta pesu hunnikut ja mainib, et on lõpetanud ka pesupesemise.

«Pliidil on pann, millel on üks vorst,» kirjutab naine. «See on seal olnud kaks päeva. Ma ei suuda seda vaadata, kuna see on läinud sama värvi, mis see mees, kes uhutakse filmis «Kaldale uhutud» kaldale.»

Uudiseid tuleb ka tualetist – alumise korruse WCs kasutati eelmisel õhtul kell 19.04 ära viimane paberirull. «Seda pole asendatud. Alumise korruse vets on seega kasutuskõlbmatu kõigi jaoks, kes seda mäletavad. Kes aga unustas... Jumal aidaku neid!»

Miss Potkin jagab ka videot oma mehest, kes on lõpuks avastanud kuivanud krõbinate potist kraapimise rõõmud.

«Suur päev!» rõõmustab naine ja rõõmupidu jätkub kauemaks – keegi asetab lõpuks nõusid nõudepesumasinasse! Kummalisel kombel aga... masinat tööle ei panda. «Võib-olla... saan ma selle oma mõtteid kasutades tööle panna?» mõtiskleb naine videos, milles ta oma köögi olukorda näitab. Hilisemates säutsudes lisab ta kohe, et ei kavatsegi seda pisikest lüket teha, kuigi täis nõudepesumasin, mis ei tööta, häirib teda kohutavalt.

Ilmselt sai Miss Potkin ka omajagu kriitikat, kuna ühes säutsus otsustab ta täpsustada, et nad ei ela igapäevaselt nii. «See on õppetund, et ma tahan, et mind kuuldaks ja austataks, et ma ei peaks end kordama,» selgitab ta. «Me navigeerime igapäevaselt erakordsel ajal ja minu jaoks on viimased kaks päeva olnud eelkõige naljakad. Ma arvan, et meil on kõigil õigus oma eksperimente korraldada, asja üle piiri ajada, kui nii otsustame. Keegi ei vaja loengut kelleltki, kes ei saa aru selle olukorra totakast rõõmust.»

Läänerindel toimuvad aga õige pea väikesed muutused – kuigi nõudepesumasin istub laadituna ja mittetöötavana, ilmub alumise korruse tualetti värske vetsupaberirull!

Ja mitte ainult – vetsupaberirulli hunnikuid tekib õige pea kõikjale. Õhtuks pannakse tööle ka nõudepesumasin. «Miks sa varem seda ei teinud?» küsib Miss Potkin oma mehelt. «Mul oli kiire,» vastab too.

Lõpuks jõuab ka olukord oodatud kulminatsioonini. «Kolm päeva! Mul läks kolm päeva, et ma ei koristaks ega kraamiks!» Miss Potkin jagab võidukalt pilte puhtast majast, mille tema perekond on läikima löönud.

«Ma ei kavatse seda eksperimenti iial korrata,» lisab ta lõpetuseks.

Märksõnad

Tagasi üles