PROOVISÕIT ⟩ Uue Peugeot 3008 juures on üks ebameeldiv asi

Ma sõidan igapäevaselt kuueaastase autoga Peugeot 308, mille olen hellitlevalt ristinud Dolly Partoniks nii kumerate vormide kui ka silmatorkava valge värvi tõttu. Niisiis olen Peugeot’de hingeeluga päris hästi kursis ja üldiselt margi esinemiskvaliteediga päris rahul. Aga uus auto on ikka uus auto, pidin pärast Peugeot 3008 testimist tõdema.

Otse loomulikult pole minu näol tegemist autoajakirjanikuga, ma olen täiesti tavaline autojuht, kes sõidab igapäevaselt umbes 150 kilomeetrit ja omab lube mõnikümmend aastat (seda välja öeldes tajun muidugi, et... olen päris vanaks jäänud!). Niisiis ei ole minu näol tegemist ka täiesti kogenematu isikuga, olen omajagu autodega vett ja vilet näinud.

Seda enam oskan hinnata, kui tagumiku all ja käte vahel on isend, keda saab täielikult usaldada. 3008 puhul see just nii oligi. Mul tekkis esimesest hetkest auto vastu nii sügav usaldus, et kui ma käed roolilt ära võtsin, sain tõdeda, et ta tõepoolest hoiabki meid kenasti jätkuvalt teed. Jah, muidugi hakkas ta ka kohe piiksuma ja nõudis, et ma käed roolile tagasi paneksin – aga 3008 on täiesti võimeline ise jälgima, kas sa püsid kenasti piirjoontes ja keset teed, hoiab ise kiirust ja pikivahet ning kui eessõitev auto mingil põhjusel pidurdab, pidurdab ka 3008.

Väga huvitav lisa oli ka öökaamera, mis hämaral ajal sisse lülitus ning joonistas heledad kastid ümber soojaverelistele kogudele. Loomi küll märgata tee ääres ei õnnestunud, aga seda puhtalt seetõttu, et testisin autot linnas ja pimedal ajal maanteel sõitma testperioodil ei juhtunud. Küll aga märkasin tänu soojakaamerale teele vingerdanud jalgratturit, kes porisel märtsikuisel õhtul oli hallide riiete tõttu täiesti tähelepandamatu!

Lapsele avaldas enim muljet tõsiasi, et tagaistmel sai temagi oma telefoni laadida ja kui avasin katuseakna katte, siis ohkas ta nii õndsalt, et hakkasin hetkeks kahtlema, kas olen talle seni eluks ikka tõesti kõiki mugavusi pakkunud või on sellest midagi puudu, näiteks klaaslaega auto.

Üks oluline asi jäi testsõidu videos mainimata – keskkonsoolis asub kapike, kuhu mahuvad ära näiteks suuremat sorti mulliveepudelid. Eriliseks teeb selle kapikese aga tõsiasi, et see on jahutusega! Nii et suvel ei pea muret tundma, kui joogivesi autosse ununeb. Päris külmaga ei saanud siiski järele proovida, kas ta hoiab vee ka ära külmumast – 20 miinuskraadi juures ilmselt siiski ei saa seisva auto peale selles mõttes loota, et hommikul pärast krõbedat ööd autosse istudes su vesi poleks läbi jäätunud. Aga see on juba norimine.

Norimisest rääkides – seda üht asja tahakski 3008-le ette heita. Et ta on nii mugav ja nii turvaline, et... mul hakkas sõites igav! Käike vahetada ei saa, pidurdama ei pea, rool hoiab ise auto teel õiges kohas... Mind oli vaja sinna istmele vaid selleks, et aeg-ajalt rooli keerata ja anda üleüldine suund kätte, kuhu me välja jõuda võiks. Eks selle võrra sain ma omi mõtteid mõelda, aga tahes tahtmata mõtisklen ka selle üle, kuivõrd nii turvaline auto valvsust uinutab... Aga igal juhul pigem turvalisus, eks ole!

Hind alates 24 400 eurot.