N, 8.12.2022

Viie lapse ema on tagasi koolipingis: vahel tõusen kell 5.30, et kõik tehtud saaks

Naine
Viie lapse ema on tagasi koolipingis: vahel tõusen kell 5.30, et kõik tehtud saaks
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Tallinnas, 24.02.2019. Eesti Vabariik 101. Presidendi vastuvõtt Estonias. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia võitja, sotsiaaltöö doktor Karin Hanga ja hr Tarmo Hanga.
Tallinnas, 24.02.2019. Eesti Vabariik 101. Presidendi vastuvõtt Estonias. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia võitja, sotsiaaltöö doktor Karin Hanga ja hr Tarmo Hanga. Foto: Madis Sinivee/PM/SCANPIX BALTICS

Maailm meie ümber on mitmepalgeline. Kuigi inimeste elu ja kogemused on erinevad, on meie vajadused tegelikult sarnased – soovime, et elu oleks turvaline, tervis oleks korras ja peamised vajadused oleks kaetud, et me saaksime teha sobivat tööd ja selle eest väärilist tasu, et saaksime puhata, kusagile kuuluda ja olla keegi. Selleks püüame oma elu targalt elada. 

Eesti Töötukassa metoodik ja koolitaja Karin Hanga õppis aastatel 2011–2018 Tallinna ülikoolis sotsiaaltöö doktoriõppes, kaitses doktorikraadi ja võitis Teaduste Akadeemia teadustööde konkursil eripreemia.

Praegu õpib Karin rahvusvahelises supervisiooni ja coaching'u instituudis superviisoriks. Tema igapäevane töö Eesti Töötukassas on seotud erivajadusega inimestele suunatud teenuste kujundamise ja nõustajate koolitamisega. 

Miks on õppimine oluline? Sest ühiskond, ootused ja ka võimalused meie ümber muutuvad pidevalt. Et muutuvatele oludele vastata, peame ka ise paindlikud olema ja vajadusel muutuma. 

Kuid õppimiseks on ka teisi põhjuseid – õppima ei pea ainult sellepärast, et ühiskond justkui ootab või et see on töötamiseks vajalik. Õppimine on oluliselt laiem tööalasest enesetäiendamisest – see hõlmab ka (vaimset) enesearengut, eneseteostust ja arengut inimesena. Nii saame oma elu rikastada, koguda uusi teadmisi ja värskendada suhteid. Ja nii see on, et igal inimesel on loomupärane vajadus eneserealiseerimise suunas, pideva arengu suunas. See on meid toonud tänasesse päeva!

Kuidas ja mida õppida? Õnneks on tänapäevane õppimise kontseptsioon oluliselt laiem kui varem. See ei tähenda enam koolipingis istumist, vaid kasutada saab väga erinevaid võimalusi. Ka koroonaaeg on meid selles osas oluliselt õpetanud.

Täiskasvanuna õppima minnes saame valida - erialade ring on väga lai ja võimalused mitmekesised. Näiteks olen aru saanud, et tänapäeval on eriti popp minna uuesti õppima kutseharidusse, kuigi endal on juba kraad käes ja töökoht olemas. Milline suurepärane võimalus õppida näiteks mesindust, aiakujundust, puitmajade restaureerimist. See rikastab meid inimesena, toob rahuldust ja kes teab, võib-olla laiendab ka valikuid tööturul. Esimene samm on enda jaoks ära tunda, et tahaks midagi enamat.

Kuidas leida võimalusi, kui tunned, et tahaks midagi enamatJagan oma kogemusi. Ja natukene ka oma heade sõprade kogemusi, kelle poole pöördusin, et uurida miks nemad õpivad, mida õppimine neile on andnud ja kuidas nad on ühendanud oma töö, pere ja õppimisega seotud kohustused. Kõik need inimesed on oma haridusteel teisel või kolmandal ringil, töötavad, neil on lapsed ja perega seotud kohustused.

Arvan, et minu puhul oli õppima asumine oli kombinatsioon eri põhjustest: kindlasti soov saada selliseid teadmiseid, mida valdkonnas saaks kasutada, mida teistes riikides on edukalt tehtud ja mida saaks rakendada siin Eestis. Ma tahtsin ja tahan olla oma töös ja tegemistes targem, tõenduspõhisem. Siiralt usun, et mida rohkem on tarku ja laia silmaringiga inimesi meie ümber, seda kaalutletumaid otsuseid me teeme nii oma isiklikus kui ka tööelus.

Millised ümberkorraldused pidid tegema töö- ja pereelus? Olen viie lapse ema ja võin kinnitada, et õppimine, töö- ja pereelu ühildamine on võimalik. Nii praeguste kui ka varasemate õpingute puhul ütlen, et väga palju ei peagi muutma. Õpingute nimel ei pea ja ei tohigi kõigest muust loobuda.

Minu puhul töötas järgmine: prioriteedid, planeerimine ja pühendumine. Tavaliselt panen kirja enda jaoks olulised tegevused, nende ajakava ja kui midagi teen, püüan sellele keskenduda. Üldiselt see õnnestub. Aeg oli ja on kõige suurem ressurss ja seda tuleb tõhusalt kasutada. Ikka on hommikuid, kui tuleb tõusta 5.30, et enne pere ärkamist ja tööle minekut teha veidi töö» ning siis poolest päevast tegeleda õpingutega. Õhtud on pere jaoks.

Täiskasvanuna õppimine on suurepärane võimalus. Me teame rohkem, tunneme iseennast, meie valikud ja otsused on teadlikumad. Ja kui veel ei ole tabanud äratundmine selles osas, mida me tahame – miks mitte võtta ette teekond karjäärinõustaja juurde? Kaotada ei ole midagi! Võita aga terve maailm!

MIKS MINNA UUESTI ÕPPIMA?

Urve (55): tootejuht, kahe täisealise lapse ema, õppis mitmel aastal Tallinna Keeltemajas inglise keelt.

Miks? Urve sõnul vajas ta inglise keelt töö juures selleks, et hankijatega suuliselt ja kirjalikult paremini suhelda. Kui veel 10-15 aastat tagasi said tööjutud räägitud vene keeles, siis nüüd on olukord teine – kõik ärijutud räägitakse kõik inglise keeles. Lõunalauas võib ka vene keeles rääkida. Seega mida osavamalt oskad rääkida inglise keeles, seda parem.

Mida õppimine andis? Õppimine andis enesekindlust, et püsin tööturul konkurentsivõimeline. Keeleõpe rikastas ka seltsielu, sest ääretult põnev ja kirju seltskond oli koos. Väga lahe!

Töö- ja pereelu ühitamine: kuna lapsed on juba suured ja töö on paindliku graafikuga, siis suuri ümberkorraldusi pole pidanud tegema. Tööandja jaoks oli okei, et pidin paaril õhtul nädalas varem lahkuma – töö selle tõttu ei kannatanud. Tööturul on vaja konkurentsis olla, sellest ei pääse kuhugi! Elame kiirelt muutuvas maailmas! 

Ruslan (46): restorani mänedžer, kolme lapse isa, õppis massaaži.

Miks? Ruslan ütles, et ta ei ole õppimist kunagi varem nii palju nautinud, kui teeb seda täna. Eelmisel aastal oli Ruslanil võimalik aeg maha võtta ja jõuda selgusele, kuidas ja mis viisil edasi minna. Vana ja harjumuslik elurütm oli nii tema enda kui ka ühiskonna poolt out ja samamoodi jätkata polnud võimalik. Tärkas soov õppimist jätkata, soov millegi uue ja põneva vastu.

Mida õppimine andis? Õppimine või uue asja kallal tegutsemine tapab rutiini, paneb sind juhtima aega ja mitte vastupidi. Arendab oskust oma tegevusi planeerida ja ennast jagada mitme tegevuse vahel. Samuti viib õppimine kokku sind uute inimestega, kelle igapäevane tegevus ja mõttemaailm võivad sinu oma rikastada.  

Töö- ja pereelu ühitamine: tööelus olen saanud tööandjaga kokkuleppele, et koolis viibitud aeg (üks nädal kuus) tuleb tagasi teenida õhtuste vahetustega pärast kooli. Mis on okei ja talutav. Pereelus olen saanud nn privileegeeritud staatuse – kui isal on vaja õppida, siis võimaldatakse see kohe. 

Nädalavahetustel perega väljasõitudel on reisikotis kooliasjad alati kaasas. Järsku tekib mõni vaba hetk, et materjalid üle vaadata. Seni on enda jagamine pere ja töökoha vahel õnnestunud 60/50 protsenti.

Epp (40): kolme lapse ema, hetkel kodune, õppis e-turundust.

Miks? Epu sõnul pani teda turundust õppima vajadus – ta otsis kursust, kus õpetatakse reklaami ja turunduse tegemist sotsiaalmeedias. Õppimine oli väga põnev. Üks kord kuus toimuvad õppesessioonid andsid võimaluse minna välja rutiinist ja olla hoopis teises seltskonnas kui kodu ja lapsed.

Mida õppimine sulle andis? Õppimine on eneseteostus, vajadus areneda, liikuda edasi.

Õppimine annab võimaluse olla mina ise, olla koos täiskasvanud inimestega ja rääkida põnevatel teemadel. Õppimine rikastab, paneb aju tööle, sunnib mõtlema ja arenema. Vahel tunnen, et õppimine tähendab ka täiesti puhtalt lehelt alustamist suhete mõttes – saab tutvuda uute inimestega ja avastada seeläbi ka iseennast. Ma olen teada saanud, milliseid põnevaid ameteid on maailmas! Ühtpidi võtab õppimine ära aja, kuid teisalt annab see ajale mingi sihi või suuna, sest ikka on vaja lugeda, kirjutada, planeerida ja näha suurt pilt. Ma tunnen, et minu silmaring on muutunud laiemaks ja ma pean järjest olulisemaks suure pildi nägemist, planeerimist.

Töö- ja pereelu ühitamine: selleks, et pereelu ja õppimist ühendada peab olema väga kannatlik ja mõistev partner. Meil on kokkulepe, et elukaaslane leiab siis võimaluse olla kodus ja toimetada laste ja koduasjadega. Enamasti see toimis, kuid kui elukaaslasel on ka endal töö juures pingelised ajad, siis tuleb teha järeleandmisi (nt käia vaid valitud loengutes või leida lisalapsehoidja).

Olen märganud, et täiskasvanud õppijale on väga oluline õpingute kvaliteet. Kui mõni loeng juhtub ära jääma või kui õppejõud ei ole piisavalt põhjalikult ette valmistanud, valmistab see pettumust.

Märksõnad
Tagasi üles