KÜLMAVÄRINAD ⟩ Kurikuulsaid linnalegende: Tartus valmistati vorsti inimlihast

Tartu Lihakombinaadi pakkija T. Mitt linnuliha jahutusliini juures. Aasta 1972. Fotol on illustratiivne tähendus. Foto: Fotis / Erich Norman

Tänase «Külmavärinate» saate tarbeks kogusime kokku omajagu linna- ja muid legende, mida on aastakümneid suust suhu edasi antud. Kui palju neil tõepõhja all on?

Iga tartlane mäletab lugusid, mille algusaastad ulatuvad maailmasõjajärgsesse aega ehk 50ndatesse. Legendid olid kurjakuulutavad. Tol ajal läks kaduma mõistatuslikult palju inimesi. Kuhu nad kõik kadusid? Mingil hetkel leiti asjale «loogiline» seletus - lihavaesel ajal pidid nad jõudma... salajasse vorstivabrikusse, kust inimlihast vorsti tehti. Tegelikult muidugi saab kadumisi siduda Stalini ajaga, kui inimesed öö varjus «ära koristati», sellest aga kuskil keegi ametlikult midagi ei rääkinud.

Vorstivabrikuga on otsapidi seotud ka teisi legende, nii tekitasid 90ndatel kahtlust grusiinide kõikjale tekkivad šašlõkiputkad ja tähelepanelikumad jälgijad märkasid, et ka hulkuvaid kasse-koeri hakkas kuidagi vähemaks jääma. Šašlõkk maitses aga kuidagi liiga hästi... Küllap siinkohal oli tegemist mõnevõrra rassistliku uskumusega ning hakkas ka 90ndatel paremini toimima kodutute loomade tänavatelt ära korjamine. Umbusk on aga visa kaduma, nii sündisid hoopis uued linnalegendid sellest, kuidas kellegi tuttava tuttav leidis šašlõkitaldrikult kahtlaseid karvu või isegi nähti, kuidas koeri-kasse putkadesse meelitati.

90ndatel liikus Tartu noorte hulgas ka lugusid lihakombinaadist, mille toodangu hulgast ikka sõrmi ja silmi leiti. Vähemalt linnalegendide kohaselt. Lihakombinaat läks aga sajandivahetuseks pankrotti, hooned seisid aastaid tühjalt ning hirmutasid möödakäijaid, tõmmates ligi aga teismelisi ja muid avastajaid.

Lisaks räägime saates autodesse rabamisest, liputajatest, Tondi kaltsumehest, musta Volgaga sõitnud vereimejatest, Jõhvi, Pärnu ja Haapsalu legendidest ning neljast lapsest, kes läksid mõistatuslikult kaduma.