Teise ema lapse rinnaga toitmisel võib olla oma koht ka tänapäeval, räägib ajakirja EMA talvenumbris imetamisnõustaja Ülle Lember.
Võõra ema piima kasutamisel on alati risk, et me ei tea midagi selle ema eluloost, tervisest, võimalikest haigustest ja harjumustest. Alkohol, nikotiin, paljud meelemürgid ja mõned ravimid kanduvad rinnapiima edasi. Samuti võib rinnapiimas olla HIV ja veel mõningaid haigustekitajaid, kui ema on haige. Praegu laialdaselt leviva Covid-19 ülekannet rinnapiima ei ole täheldatud. Suurem osa haigusi siiski rinnapiima kaudu ei nakka, aga oluline on ka hügieen piima väljapumpamisel ja säilitamisel.
Kõige selle tõttu võiks võõra ema doonorpiima kasutamisel seda alati pastöriseerida –lühiajaliselt kuumutada. Kuumutamine hävitab bakterid. Ka emapiimapangas pastöriseeritakse doonorpiim.
Teise ema piim või kunstlik piimasegu?
Tõsi, kuumutamine hävitab ka emapiimas sisalduvaid elusrakke, aga see muudab kokkuvõttes rinnapiima väärtust vähe. See jääb endiselt väga heaks alternatiiviks oma ema piimale ja koostiselt lapsele paremaks kui kunstlik piimasegu.
Piimasegude puhul on tihti tegemist ülehinnatud võimalusega. Paljud emad ei tea, et ka piimasegudes on baktereid, sest piimapulbri töötlemise protsess ei võimalda steriilset toodet. Need bakterid võivad sooja veega segades hakata paljunema ning samuti mõnikord raskeid haigusi põhjustada. Seepärast ongi piimasegude puhul äärmiselt oluline neid õigesti – ja vahetult enne toitmist! – valmistada ning toitmisvahendeid (pudeleid, lutte) regulaarselt kuumutada.
Piima jagamine võib ka tänapäeval olla mõnele lapsele parim võimalik variant, kui seda tehakse läbimõeldult ja riske minimeerides ning meeles pidades, et ka piimaseguga toitmine ei ole riskideta.