/nginx/o/2011/08/28/725270t1ha5e3.jpg)
USA Wichita ülikooli teadlased tegid kindlaks, et mõned kommunikatsiooniviisid on valetamiseks soodsamad - kasusaamise eesmärgil valetamist esineb kõige rohkem tekstisõnumite vahendusel.
Kõige kergekäelisemalt valetatakse tekstisõnumi vahendusel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimuses osales 170 õpilasest vabatahtlikku, kes sooritasid näidis-aktsiatehingu ning suhtlus käis seejuures kas näost näkku, video teel, helikõne abil või tekstisõnumite vahendusel, vahendab teadus.err.ee.
Et tõsta vabatahtlike kaasatust rollimängu, lubasid teadlased nn maakleritele seda suuremat rahalist auhinda, mida rohkem aktsiaid nad müüvad; nn ostjate rahalise auhinna suurus sõltus aga nende aktsiatele kujunevast väärtusest.
Maaklerid said nn siseinfot, et aktsiaturg kaotab veidi aja pärast poole oma väärtusest, ostjad said sellest aga teada alles mängu lõpus, kui neilt küsiti, kas ja mil määral oli nende maakler neile müügitehnigute arvu suurendamiseks väära infot jaganud.
Hilisem analüüs näitas, et video teel suhtlemisega võrreldes said tekstisõnumite kaudu informeeritud ostjad 95 protsenti suurema tõenäosusega petta, näost näkku suhtluse puhul oli aga tõenäosus 31 protsenti ja helikõne kaudu toimunud infovahetuse korral 18 protsenti kõrgem.