KÜLMAPÜHAD ⟩ Kas teadsid? Lapse võib koolist koju jätta juba 8 külmakraadiga

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat ehk tajutavat välisõhu temperatuuri.

Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:

1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;

2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi. Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues:

1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC;

2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;

3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

Tegelikult toimivat ehk tajutavat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudi veebilehel avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete ja Terviseameti veebilehel avaldatud tuule-külma indeksi tabeli alusel.

Õpetus EMHI veebilehel oleva tabeli kautamiseks: 

Leia tabelist enda kodukohale kõige lähem asukoht, vaata selle rea  viiendat ja kuuendat lahtrit. Nii saad teada keskmise õhutemperatuuri ja keskmise tajutava temperatuuri. Nende kahe numbri järgi saad kindlaks teha, kas täna tuleb kooli minna või võid pidada külmapühi.

Lõpliku otsuse teevad ilmastikuolude, kooliskäimise viisi ja kooli kauguse põhjal lapsevanemad ja kool. Koolitranspordi osas tuleb kokkulepped sõlmida kooli ja omavalitsuse vahel ning teavitada sellest ka lapsi ja lapsevanemaid.

Õppetöö saab asendada kodus õppimisega ning hiljem on õpetaja ja kooli otsustada, kuidas vahelejäänud koolipäevade järgitegemine korraldada. Iseseisva õppimise päevad võib samuti õppepäevadeks lugeda, võimalik on teha lisatunde või muul moel kiiremas tempos ained läbida. Kui enamus klassist on kohal, võib õppetööga jätkata.

Gümnaasiumiastmes võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekus kehtestada määruses sätestatust erinevad vaheajad.

Külmapühad võivad alata kaheksa miinuskraadiga

EMHI – Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt koostatud tuule-külma indeks näitab, kui tugev külmakraad tegelikult katmata nahale/kehale toimib.

Temperatuuri kalkuleerimine. Foto: kool.ee

Nii võivad

1.– 6. klassi lapsed koju jääda, kui väljas on 8 kraadi külma ja puhub tuul kiirusega vähemalt 16 meetrit sekundis või on 11 kraadi külma ja tuul puhub 7 meetrit sekundis.

7.– 9. klassi õpilased tohivad külmapüha pidada 11-kraadise külma korral, kui lõõtsub tuul kiirusega 19 meetrit sekundis.

Progümnaasium saab koju jääda tõenäolisemalt siiski 14 miinuskraadi ja 8 — 9 meetrit sekundis puhuva tuulega.

Vanemate klasside õpilastele pole külmapüha ette nähtud. 

Täna hommikul mõõdeti Eestis selle talve külmarekord Jõhvis, milleks oli miinus 30,1 ºC. Alla miinus 30 ºC langes ka Lääne-Viru maakonnas. Kõige soojem oli Sõrves, kus mõõdeti temperatuuriks miinus 7,4 ºC. 

Allikad:

Kool.ee

Riigi Teataja, Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele