:format(webp)/nginx/o/2021/02/17/13635662t1h5752.jpg)
Milliseid värvikaid karaktereid leidub muusikute ridades? Arter võttis vaatluse alla pundi Gram-Of-Fun, kus eriliselt palju põnevaid tüüpe koos. Pillide taga möllavad nii kokk, teadlane kui ka kirvemees. Tõmbame staarimaskid maha ja räägime asjast nii, nagu see on.
Muusikuid kuulub bändi kuus, kohal on viis. Koroonaaja tavaline asi – äsja Berliinist saabunud Muudu istub karantiinis. Kuid teistel on tuju hea ja vestlus vaba, kõikide ainulaadne ja värvikas karakter laotatakse sõprade abiga lauale.
«Enne koos mängimist käib meil pikk netikett,» avab Kristel koostöö salatrikke. «Poisid on nii kiired! Ühel mõte tuleb, teine on sinna juba midagi ägedat juurde pannud.»
«Jah, tavapärast jämmi meil väga polegi,» nõustub Kostja. «Ses mõttes pole piirangute aeg meile midagi teinud, oleme loominguliselt väga tegusad.»
«Muusika tegemine läks isegi paremaks,» hüüatab Philgood, kelle puhul on sekundiga selge, et tema on pundi optimismiaku. «Oligi aega musa kirjutada!»
«Mina tahtsin küll suhelda ja inimesi näha,» pole Kristel nõus. «Mul tuli vahepeal siuke tunne, et löö või peaga vastu lauda!»
Philgood naeratab häirimatult. «Ma olen kindel, et see on kokku ainult hea. Kui kõik uuesti lahti läheb, võtavad inimesed kontserte palju suurema kirega!»
Gram-Of-Fun on küll Eesti bänd, aga kuulajaid on neil üle maailma. «Ükskord vaatasime, mis see nüüd on – kuulamine Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas. Siis selgus, et sõber Kaarel on parasjagu seal,» räägib Philgood. Kõik naeravad mürinal. «Eesti publik on number üks, aga USA, Suurbritannia, Soome kuulajad on ka üleval. «Eesti laulu» hullusega on tulnud pöörasel hulgal kuujalaid üle Euroopa. Ma ei kujutanud ettegi, et see nii kaugele ulatub. Kogu aeg tuleb bändi postkasti küsimusi ja kommentaare, et just avastasime teie loo, hoian pöialt, nii lahedad olete!»
«Lost In A Dance» «Eesti laulul» ja lühialbumid on alles väikesed maamärgid. Aasta lõpu poole plaanib Gram-Of-Fun täispika albumi valmis saada. «Kindlasti tahame vinüüli teha,» teatab Philgood. «Juba sellepärast, et meie disainer Tauri Birken teeb nii kreisilt ägedaid asju! Meil on üldse ülimõnus meeskond, Anton Must ja Mihkel Sirelpuu aitavad asjadel juhtuda, ja muidugi see segane seltskond, kes meil bändis on.» Vaatame asja lähemalt.
Kristel Aaslaid
Kristel on bändi laulja, ülevoolavalt südamlik energiapomm, parim laulja ja one-of-the-guys-tüüpi tüdruk.
Kristel: Projekte on mul palju: Öed, Avoid Dave, Cartoon. Gram-Of-Fun on mu lemmikbänd. Kui ma nende meeste kohta midagi muud ütleks, siis see ei löppeks hästi!
Philgood (väga soojalt): Kristel on meie bändi süda ja hing.
Kostja: Kõige energilisem, rõõmsameelsem ja meist kõige parem laulja.
Jaan: Kristel on ainus naisterahvas ja õrn hingeke meestekarja sees.
Raul: Kristeli kiiks on selline kiiks: kui paned kaamera käima, ilmub nipsust kaamera-Kristel. Plõks, kohe on show! Ta on sündinud esineja.
/nginx/o/2021/02/17/13635663t1h3e01.jpg)
Muudu ehk Martin Kuut
Muudu on Gram-Of-Funi käivitav jõud, «direktor» ja piiritagune trump. Meie kohtumise juures ta koroonareeglite tõttu viibida ei saa.
Jaan: Muudu on selle pundi looja ja isa. Elab Berliinis ja lõpetas just kuulsa Abbey Road Institute'i.
Raul: Kiituskirjaga!
Kostja: Muudu alustas Tartus Slide Fifty pundis. Mina tegin sel ajal bändi Aidest, kohtusime ühel mängul Põlvas, esimese bäkkari hängist saime ja jäime kohe megasuurteks sõpradeks. Hilisemad koostööd tulid tal Lennaga, bändid Stem ja Recycle Bin, DJ tööd.
Philip: Kui vaja üüri maksta, tuleb ka võõrast mussi mängida. Pole hullu, et Muudu ise rääkida ei saa, meie räägime nagunii temast paremini, kui ta ise enda kohta kunagi ütleks!
Kostja: DJ töö kaudu ta bändi liikmetega tutvus, sai aru, et ollakse ühel lainel. Ja kuna me stuudiod on lähestikku, siis ikka mängid mõne kidrakäigu sisse või aitad tekstiga kaasa... Ja kui oli aeg hakata bändi vormistama, olime juba nii-öelda õhus lepingule alla kirjutanud.
Jaan Jaago
Jaan istub trummide taga, teised ütlevad tema kohta G-O-Fi filter.
Jaan: Muuseas, ma olen Curly Stringsi kitarrist ka! Õigemini mängib seal mu nimekaim. Ja lisaks on mingisugune paha Jaan Jaago veel, kes teeb igast sigadusi – see tuleb ka minu kontole. Siin pundis olen kõige rohelisem muusik, tehes muusikat nii andekate tüüpidega, on väike aukartus siiamaani sees.
Kostja: Jaan on meie bändi filter – kõik ideed laseme tema filtrist läbi.
Raul: G-O-Fi filter. (Kõik naeravad väga valjusti.) Gram-Of-Fun tõstabki sul meeleolu üles nagu kohv. Ja Jaan on kõige suurepärasem kokk!
Kristel: Jaani retseptid on leged. Tema seljankad, burritod, mmm.... superkokk!
Kostja: Mul on mõned Jaani retseptid kohe vihikusse pandud. Kuid Jaan on ka väga hea tekstide kirjutaja, täielik pärl.
Jaan: Kokkamine ongi ju täpselt nagu muusika loomine. Kompositsioon ja meditatsioon.
/nginx/o/2021/02/17/13635666t1hf38d.jpg)
Philgood ehk Philip Nikolajev
Philgood toimib nagu akupank ja positiivsuse generaator – aktiivne muusik ja looja, kes ühtlasi paneb asjad juhtuma.
Philgood: Ma olen kogu bandest kõige kauem DJna tegutsenud ja end mussiga elatanud.
DEW8-ga oli meil teismelistena bänd Sibirski Sunrise, see on sama tüüp, kes nüüd andis Genkaga plaadi välja. 5MIINUSE DJ olin laividel. Üks hetk tuli egoistlik otsus, et tahan teha oma asju, ja nii, nagu sisetunne nõuab. Aga mu mamps reaalselt aktsepteeris seda, et kutt on muusik, vist alles siis, kui ta mind esimest korda telekas nägi.
Fun fact on see, et absoluutselt kõik mu perekonnast on lõpetanud muusikakooli. Mina olen ainus, kes on kahes muusikakoolis käinud, kumbagi pole lõpetanud, aga teen iga päev muusikat.
Kristel: Phil hoiab hullult inimesi enda ümber ja suudab kõik ennast hästi tundma panna. See on tal mingi völuvöime.
Jaan: Phil on organisatoorse poole pealt asendamatu vend. See on ebareaalselt suur töö!
Kostja: Aga Phil teeb kõike laadna suhtumisega: «No mis see siis ära ei ole? Teeme ära!»
«Eesti laul» toob muusikasõprade ette taas terve rivi põnevaid artiste. Poolfinaalid toimuvad 18. ja 20. veebruaril. ETV ja ETV+, otseülekanded algavad kell 19.30. Võitja ja Eesti esindaja Eurovisioonil selgub 6.märtsi finaalis.
Gram-Of-Fun ning nende lugu «Lost In A Dance» astub lavale täna teise esinejana. Saatejuhtidena säravad Grete Kuld ja Tõnis Niinemets.
Kostja Tsõbulevski
Bassimees Kostja on muusik sünnist saati.
Kostja: Viiesena õppisin klaverit, ei viitsinud harjutada ja hakkasin mingeid omi asju mängima. Olen igasugu lahedates koosseisudes figureerinud, esimene bänd oli Aides, kaua olen mänginud Vaiko Epliku ja Eliidiga. Ja veel hulk asju: Kuradisaar, Iris, Jarek Kasar, Recycle Bin. Bassi hakkasin mängima lihtsalt sellepärast, et ei leidnud bassimeest. Ja laulma samal põhjusel.
Kristel: Kostja on romantik! Tal on cool'i-faktor, mida teised eluilmas kätte ei saa. Kostja elab ja hingab muusikat, aga on ka pühendunud pereisa.
Raul: Ütleme, et Muudu on bändi isa, aga Kostja isa-tase on kindlasti ka väga kõva. Ta on nii zen ja muhe, kui oma kahe lapsega tegeleb, saab kõigega tasakaalukalt hakkama. Meist enamik pole oma isatalenti veel tõestada saanud.
Philgood: Kostja on venelane nagu minagi. Rääkides on tema vene keelel juba eesti aktsent juures, lauldes seda pole. Soovitasin talle, et järgmine kord, kui mamps helistab, siis hoopis laula talle: «Privet, mama!»
Raul: Kostja vene juurtega seostub tema romantilisus ja tulihingelisus.
Kristel: Ja ma pole kunagi Kostjat vihasena näinud. Välja arvatud siis, kui kirves on. Kunagi aeti Kostja nii vihale, et ta võttis kirve ja lõi ülemise naabri ukse maha!
Kostja: Alaealistel oli öö läbi suhteliselt käre pidu. Aga see lõppes hästi. Paraku mitte uksele.
Raul: Kostja kiiks on see, et ta teeb muusikat nagu juveliir, kes teemanti lihvib: iga nurk on kirurgilise täpsusega paika timmitud.
/nginx/o/2021/02/17/13635665t1h14ee.jpg)
Raul Ojamaa
Raul mängib kitarri, kirjutab, produtseerib ja tundub olevat loominguliselt sõiduvees lausa mitmel rindel.
Raul: Muudu, Philip ja mina oleme kõik Tartust pärit, aga rivaalkoolidest – nemad on härmakad, mina Treffnerist. Tõsisem muusikaarmastus tuli peale millalgi põhikoolis, lemmikbändid olid AC/DC ha Red Hot Chili Peppers. Peppersi kidramees ja hittide kaasautor John Frusciante on mulle päris suureks eeskujuks olnud. Läksingi reaalklassist otse Elleri muusikakooli ja edasi Otsa kooli kitarri õppima. Mängin ka Miljardites, teen koostööd nublu ja NOËPiga ning ka päris oma asju kidra-house'i rindel.
Minu kiiks on see, et mu soov ennast muusika kaudu väljendada on oskustest veel jupp maad ees! Saan aru, et pean retsilt tööd tegema, et kõlada nii, nagu ma kõlada tahan.
Jaan: Kui Kostja on meie pöörane kunstnik, siis Raul on meie hullumeelne teadlane.
Kostja: Raul on nagu arvuti, millel on ülitugev protsessor, aga vahemälu on nõrk.
Philgood: Väga sihikindel, talendikas ja maitsekas. Saadame Rauliga suht palju vastastikku demosid, tal tuleb ikka väga häid lugusid!
Kristel: Raulil on väga hea huumorisoon, aga hästi terav! Oleme selle pärast nugade peale läinud ka! (Mõtleb veidi.) Aga mis, need olid rohkem siuksed võinoad. Meie grupeering on mõnusalt kokku kasvanud. Me oleme nagu kuuetahuline täring, igal omad tugevused, mida kellelgi teisel pole.
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)