Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

MÜÜT VÕI TÕDE? 6 pöörast fakti Põhja-Korea kohta, millest sa ehk polegi veel kuulnud

Copy
Kim Jong-un 11. jaanuaril 2021. Päev varem valiti ta partei esimeheks.
Kim Jong-un 11. jaanuaril 2021. Päev varem valiti ta partei esimeheks. Foto: Kcna/Epa/Scanpix

Põhja-Korea on autokraatlik, diktaator Kim Jong-uni juhitud riik, kus elatakse justkui täiesti omaette universumis. Seal toimuva kohta ringleb omajagu infot, aga kui palju sellest on tõene?

Põhja-Koreast põgenenud Yeonmi Park, kes veab oma Youtube’i kanalit, kus ta oma isamaast räägib, otsustas neile netis ringlevatele faktidele otsa vaadata. Kui tõesed need siiski on?

  1. Põhja-Koreas on vaid kolm telekanalit. «Jah, aga ainult pealinnas,» ütleb Park. Enamik populatsioonist ei ela aga riigi pealinnas ning neil on ligipääs vaid ühele telekanalile. See kanal ei tööta ööpäev läbi, vaid programm algab kell viis õhtul (mõnikord ka kolmest päeval) ning lõppeb südaööl. «Pühade ajal algab programm mõnikord isegi kell seitse või kaheksa hommikul,» ütleb Park ja lisab, et see tegi teda väga õnnelikuks. Aga on üks aga: Põhja-Koreas pole ööpäev läbi elektrit, vaid sedagi antakse jaokaupa, seega pole televisioon põhjakorealaste jaoks just suur elu osa.
  2. Põhja-Korea sõjavägi on peaaegu sama suur kui Ameerika Ühendriikide oma. Graafik, mille Park välja toob, näitab, et maailma kõige suurem sõjavägi on Hiinal (2,1 miljonit), järgneb India (1,4) ja seejärel USA (1,4) ja Põhja-Korea (1,3). Veider on seejuures see, et populatsioon on USA ja P-Korea vahel väga erinev, viimase puhul on tegemist väga väikse riigiga, mis on väiksem enamikust USA osariikidest. Parki sõnul ei tasu aga sõjaväe suuruse üle imestada, kuna riigi ressursid lähevadki suures osas just sõjalise võimekuse parandamisse.
  3. Lõuna-Korea saatis naabritele seal keelustatud maiustusi. Choco Pie nimelised maiustused keelas Kim Jong-un ära, sest need muutusid nii populaarseks, et diktaator hakkas riigipööret pelgama. Lõunanaabrid aga pakkisid maiustused kottidesse ning saatsid õhupallide abil üle piiri. Lisaks pandi pakkidesse bikiinides naiste pilte, mille tagaküljele kirjutati fakte ja infot demokraatia ja vabaduse kohta. Kõik ikka selleks, et orjastatud rahvast püüda aidata. «Kui ma elasin Põhja-Koreas, ma isegi ei teadnud, mis šokolaad on,» meenutab naine. «Nüüd ma muidugi armastan seda!»
  4. Kim Jong-ili haua külastamine on riigi kõige populaarsem meelelahutus. «Ma tahan siia lisada olulise nüansi: mitte kõigil põhjakorealastel pole võimalik surnud Kime külastada,» märgib Park. «Kimid puhkavad P’yŏngyangi ehitatud palees, mille külastamine on kohustuslik turistidele ja kõrgetele ametnikele.» Ka mõned kohalikud on paleesse lubatud, kuid lihtrahvas suuri juhte siiski näha ei saa.
  5. Põhja-Korea uhkustab 99protsendilise kirjaoskusega. «Ma nõustun ja vaidlen vastu,» sõnab Yeonmi Park, kes käis kohalikus koolis küll vaid mõned aastad, kuid õppis selle aja jooksul tõepoolest lugema. «See aga, et ma oskan lugeda, ei tähenda, et ma loetust aru saaks,» ütleb Park, et tõesti tähti on selgeks õppida lihtne. Teadmistega on aga hoopis teine lugu. Lisaks laastas 90ndatel riiki nälg, mille tõttu paljud lapsed koolist koju pidid jääma, mis samuti ei ole haridustaseme tõusule kaasa aidanud.
  6. Põhja-Koreas on vaid 28 lubatud juukselõikust. «28 tundub nagu suur arv, eks? Aga tegelikult ei tohi meeste juuksed olla pikemad kui 5 sentimeetrit, mis tähendab, et põhimõtteliselt on ainult üks soeng lubatud,» selgitab naine, kes Ameerikasse jõudes pikajuukselisi mehi nähes päris ära kohkus. Oli ta ju lihtsalt elu aeg näinud vaid ühe juukselõikusega meesterahvaid.
Tagasi üles