Kui sa ütled, et sul võib ehk alkoholiga olla suhe käest läinud, mõjub see su sõpradele ehmatavalt - võib see ju justkui varju heita nende endi käitumismustritele, sundida otsa vaatama käitumisele, mis kannab ühiskonnas suurt stigmat. Joodikud, alkohoolikud, issand! Need on ju inimesed, kes poe kõrval pikapäevarühmas istuvad ja Bocki kõrvale maailmaprobleeme lahkavad. Alkoholiprobleemi ei saa ju olla naisel, kes saab oma eluga hästi hakkama, kes funktsioneerib ülikõrgel tasemel, kellel on pealtnäha kõik korras.
Tänases saates räägivad Dagmar, Kristina ja Heidi avameelselt oma vildakast suhtest alkoholiga ning sellest, miks ei tasuks sellise asja tunnistamist häbeneda. See ei näita mitte sinu iseloomunõrkust - probleem on siiski suhte teises osapooles, selles va alkoholis, sest ärgem unustagem, kui võimas, salakaval ja sõltuvust tekitav depressant alkohol tegelikult on. Ning mida kauem alkoholi tarbida, seda rohkem hakkad sa sellele toetuma, ise ilmselt mustrit märkamatagi.
Iga probleemi lahendamine algab aga teadvustamisest. Kuna naiste alkoholitarbimine erineb meeste omast mitmel viisil, ongi oluline, et naistest ja alkoholist räägiksid just naised. Ja seda mitte hukkamõistvalt, vaid mõistvalt.