Psühholoog Kertu Leesmaa õpetab, kuidas aastat mitte raisku lasta

Foto: Shutterstock

Ära lase aastat raisku! Kertu Leesmaa õpetab, kuidas täiendada enda uusaasta eesmärke nii, et need ei jääks vaid lubadusteks.

Nüüd, kus aastavahetusel antud uusaastalubadusest on peaaegu kuu aega möödas, on just paras aeg see pisut kriitilisema pilguga üle vaadata. Kas antud sai ikkagi toimiv lubadus? Kuidas õigesti uusaastalubadusi anda, õpetab City Tervisekliiniku psühholoog Kertu Leesmaa.

Nii nagu paljude asjade juures, oleneb ka uusaastalubaduste puhul, kuidas me neisse suhtume – kas millessegi juhuslikku, mille vana-aasta viimastel tundidel sõbrannadega välja mõtleme või millessegi, mille üle endamisi juba ammu mõelnud oleme. Esimese puhul on suurem kaal välisel motivatsioonil – näiteks «küll ma nüüd teistele näitan/teen/olen», teise puhul on rohkem rõhku sisemisel motivatsioonil – näiteks «olen ammu mõelnud seda teha, et ennast oma kehas ja/või vaimus paremini tunda».

Iseendale millegi lubades oleme sageli palju püüdlikumad, kui seda teiste heaks tehes. Seda kinnitavad ka aju töötamise mehhanismid: kui oleme millegi üle juba tükk aega mõelnud ning jõudnud läbi kaaluda nii kõik takistused kui võimalikud tulemused, on meie aju selles osas juba palju rohkem treenitum. Kui tuleme millelegi viimasel minutil, siis on see ajule tunduvalt uuem informatsioon, mida igapäevaselt endale meelde tuletama hakata ning sageli puudub siis ka täpne arusaam, kuidas ja miks üldse oleks nii tähtis personaalses võtmes tulemuseni jõuda.

Uus aastanumber kalendris ei pea tingimata tähendama «uut mina» nagu seda meediamaailmas sageli väljendatakse, aga kui igapäevase argipäeva keskel on raske muutusi ette võtta, siis ehk on just peale pühasid hea aeg teisiti jätkata. On ju pühad paljudele aeg, kus teistsuguse elurütmiga kulgeda ning uusi mõtteid mõelda.

Hea mudel ükskõik millise lubaduse või eesmärgi täitmiseks ükskõik millisel ajal on Ameerika nõustajate poolt loodud SMART-mudel. Mille akronüümid on teejuhisteks, milline üks teostatav eesmärk olema peaks:

S – specific (spetsiifiline)

M – measurable (mõõdetav)

A – achievable (saavutatav)

R – relevant (asjakohane)

T – time-bound (ajaliselt ohjatud)

Eesmärgi spetsiifilisus kirjeldab siinkohal eesmärgi võimalikult konkreetset sõnastamist – näiteks «uuel aastal võtan kaalust alla» asemel «uuel aastal on eesmärgiks langetada 5 kilo». 

Mõõdetavus tähendab, et tulemuse mõõtmiseks on meil olemas kindel ühik, toodud näite puhul näiteks kilod. 

Saavutatus tähendab seda, et me ei sea endale võimatuid eesmärke – näiteks ei saa loota, et miski muutub, kui pole konkreetselt mõeldud välja tegevuskava selle saavutamiseks (suurendada füüsilist aktiivsust, hoida toitumist energiakuluga tasakaalus jms). 

Asjakohasus tähendab seda, et eesmärk peab olema antud olukorras meile tõesti vajalik ning selle saavutamine loogiline edaspidine samm. Näiteks juba normaalkaalus olles ei pruugi kaalu langetamine olla ilmtingimata tarvilik samm. Ülekaalulisena end häirituna tundes võib aga oma tervise huvides olla motivatsioon ja vajadus suurem. 

Ajaliselt ohjatud seab eesmärgi täitmiseks mingi konkreetse daatumi – näiteks «poole aasta pärast olen kaotanud 2,5 kg; detsembrikuuks kokku 5 kg».

Ehk endale eesmärgi seadmisel vastake järgnevatele küsimustele: Mis? Kui palju? Kuidas? Miks? Millal?