LUGEJAKIRI ⟩ Ma kogesin voodis jumalikku ekstaasi. Nüüd tean, et see on võimalik!

Ekstaas. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Täna jagame teiega ühe lugeja saadetud kirja. End Põhjamaa naisena tutvustanud autor tundis, et on kogenud niivõrd olulist asja, mida lihtsalt peab teistega jagama. Avaldame tema teksti toimetatud kujul.

Ma sõitsin tema peal otse Jumalasse.

See juhtus 30. detsembril 2018. aastal, välisreisil lahvatanud kirelõõmas ning kaheöösuhte käigus. Peale neljatunnist intensiivselt armatsemist avanesid ühtäkki väravad ja see hakkas toimuma - ma kogesin kõikide orgasmide ema, mis kestis vähemalt tund aega, häälekas järellainetus veel lisaks tunde. Tegelikult kogu ülejäänud elu.

Pea ja käed ringi lendlemas, selles hetkes ei liigutanud ega juhtinud ma oma keha enam ise, vaid seda tegi mingi võimas jõud mingis metsikus ürgses tantsus. Mu keha piirid lahustusid Universumisse. Eneseteadlikkust ja põdemist rippuvate rindade või muude taoliste totakate asjade pärast, mis võivad kimbutada eriti uue armsamaga koos olles, ei eksisteerinud enam.

Minust tulid välja täiesti kontrollimata helid. Mõtlemine oli kodust lahkunud. Süda avali paiskunud, sädelevad silmad aeg-ajalt tema omasid leidmas, armastuse sõnad huulilt pudenemas... Esivanemad minust läbi voolamas, pühitsemas kogu oma nähtud hoole ja vaeva kulminatsiooni selles hetkes.

Ja minu kangelaslik armastaja, vapralt vastu pidamas läbi selle kõige, aeg-ajalt intensiivsusest koguni kisendamas, üha toitmas mu tuld, olles ses hetkes koos minuga täiesti kohal ning minu järgi hull. Ega mehel pole lihtne mitte lõpetada ja vastu pidada, nähes jumalannat enese silme ees valla pääsemas. Olen neid varem minemagi jooksmas näinud, kui nad naises midagi suurt, hoomamatut ja ekstaatilist näevad.

Olen tähele pannud, et kui mehele tõepoolest kohale jõuab, kui oluline on end kokku võtta ja vastu pidada, kui ta saab aru, kuivõrd elumuutev võib sel moel armatsemine olla ning kui ejakuleerimise-ihalus täiesti mängust välja jätta ja lasta naisel enda ees lahti rulluda, siis nagu saabuks neile kõrgemalt poolt abi. Justkui mingi eriline fookus ning mehed suudavad vastu pidada kauem, kui nad seda eelnevalt võimalikuks on pidanud.

Maagia algab sellest punktist, kus ejakuleerimise vajadus lõppeb ja armastust tehes lihtsalt pühitsetakse teineteist ega pürgita mingi eesmärgi suunas. Naine tunneb selle ära ning sedasi hoituna saab ta ajapikku päriselt lõõgastuma hakata. See võib veidi aega ja harjutamist võtta, aga asi on seda väärt.

„Uskumatult väestav,« ütles mu armsam hiljem, kui küsisin, et kuidas see kõik tema jaoks oli. „Oma metsikuimates unistusteski pole ma midagi sellist ette kujutanud. Peaaegu hirmutav ka...» ütles ta.

Elumuutev ja DNA-d ümber järjestav kogemus oli see meie mõlema jaoks. Üks religioossemaid kogemusi minu elus. Usun, et sellised kogemused on kättesaadavad igaühele ning kõik on harjutamise asi. Veel päevi hiljem, läbi päevatoimetuste hõljudes, ei olnud see eriline helin mu kehast lahkunud. Kas äkki Mona Lisagi naeratus võis olla põhjustatud millestki sarnasest?

Kas selline siis ongi elu peale neljakümnendat eluaastat?

Tundub mõistetav, et SELLIST kogemust mulle kahekümnesena ei saadetud. Mis ma sellega peale oleksin hakanud? Ehk on sellega nagu elektrivooluga – kõrgepinget ei lasta ju liialt õrna juhtmesse, mis nii suure võimsusega hakkama ei saaks. Eks see ongi teekond naisena läbi aja, end ajapikku üha rohkem tundma õppides ja iseendasse lõõgastudes. Tundlikkuse suurenemine võis tuleneda ka hiljuti läbitud Mehhiko šamanistlikest tseremooniatest, mis omakorda mu väravaid lahti paisata aidanud olid.

Kui oleksin sunnitud seda tunnet millegiga võrdlema, siis leiaksingi enim sarnasusi nende paikadega või pigem, dimensioonidega, mida sellesama tseremoonia käigus külastasin, ekstaatiliselt sünnitades ja Vipassana meditatsiooni 10-päevase kursuse käigus. Neis kõigis tegevustes on täielikku lahti laskmist: vastupanust ning kõikvõimalikest teemadest, lõõgastumist ja taevaliku vooga kaasa minemist, omamoodi suremistki.

Huvitav oli ka see, et meie mõlema elus oli juhtumisi just sel ajal üks väljakutsuvamaid ja stressirohkemaid ajajärke. Olen tähele pannud, et sellistel aegadel oleme inimestena kuidagi rohkem avatud, pehmed, vastuvõtlikud ja päris. Ah et siis selliste asjadega rahvas tegelebki vabal ajal, armsama seltsis viibides?

Ma ei olnud isegi mitte teadlik, et selline armukogemus üldse võimalik on! On ju selgemast selgem, et see ongi see Põhiline Mäng, mida me siia nautima tulime – miks me siis sellest ei räägi ja sel teemal kogemusi ei vaheta nende teiste, tunduvalt vähem oluliste teemade asemel, millele me igapäevaselt oma aega ja energiat kulutame!?

Miks peavad inimesed täiesti kogemata komistama olulise info peale teemadel, mis PÄRISELT loevad? Näiteks nagu mina – mõnes veidras tantra-töötoas või internetis. Miks ei ole need kõige tähtsamad teemad iseenesestmõistetavalt osa meie põhiharidusest:

• Kuidas ilusti armatseda?
• Kuidas paarisuhtes hästi hakkama saada?
• Kuidas sünnitada nii, et see teispoolsusele lähedal olemise kogemus liialt kergelt raisku ei läheks?
• Kuidas elada nii, et see sind päriselt ja tegelikult ka õnnelikuks teeb?
• Kuidas surra nii, et see jumalik kogemus surijale ja ümbritsevaile liialt kergelt raisku ei läheks?

Elagu kõik julged maadeavastajad ja aaretekütid, kes võtavad vaevaks rääkida sellistest asjadest, mis elus päriselt olulised on!