Vastab Greete Kaar, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:
Kui kaugtöö tegemise võimalust töötajal ei ole, tuleb tööandjal ja töötajal kokku leppida, kuidas edasine töötamine välja nägema hakkab.
Esmalt võiksid pooled kaaluda tööaja muutmist. Tööandja ja töötaja saavad muuta tööaega hilisemaks või varasemaks nii, et töötaja saab lapse koolitöö tegemise ajal viibida kodus. Kui graafik on juba koostatud, saab tööandja seda töötajaga kokkuleppel muuta. Teiseks saavad pooled leppida kokku töökoormuse muutmises. Näiteks selliselt, et töötaja töötab kuni lapse distantsõppe perioodi lõpuni väiksema koormusega ning tööaeg on jaotatud nii, et koolitöö ajal saab töötaja olla kodus. Töölepingu tingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel ehk et nii töötaja kui tööandja peavad muutustega nõus olema.
Kui ka neil tingimustel pole võimalik tööd korraldada, saab kasutada puhkust. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja kasutab lapse distantsõppe perioodil põhipuhkust. Kui põhipuhkus on sel kalendriaastal kasutatud, jääb üle tasustamata puhkus.
Kui põhipuhkuse ajad on puhkuse ajakavasse märgitud, siis aja muutmiseks peab nõusoleku andma ka tööandja. Kui põhipuhkuse ajakava koostatud ei ole, saab töötaja küll esitada puhkuse avalduse, ent puhkuse kasutamisest tuleb ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva (kokkuleppel tööandjaga võib see periood ka lühem olla). Ka tasustamata puhkust antakse üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab, et tööandja võib puhkuse andmisest keelduda (nt kui paljud töötajad on korraga puhkusel). Tööandja saab puhkuse tõttu eemalviibiva töötaja asendamiseks tööle võtta tähtajalise töölepinguga asendaja. Uue töötaja koolitamine ja sisseelamine võtab aega, seega võib senise tööaja korralduse muutmine või osalise koormusega töötamise võimaldamine olla parem ja ka ettevõtte vaates odavam valik kui töötaja puhkusele saatmine ja asendaja leidmine.