N, 2.02.2023

Eestlaste jõuludeks kulub tonnide kaupa verd

Elis Vaiksaar
, Sõbranna.ee reporter
Eestlaste jõuludeks kulub tonnide kaupa verd
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Eestlane sööb jõuludel keskmiselt 250 grammi verivorsti
Eestlane sööb jõuludel keskmiselt 250 grammi verivorsti Foto: Nõo Lihatööstus

Käes on jõuluaeg ning paljude eestimaalaste toidulauale jõuavad üha tihemini erinevad veretooted, näiteks verivorstid ja verikäkid. Kui suur hulk veretoodetest jõulude ja aastavahetuse paiku meie toidulauale üldse jõuab?
 

Nõo lihatööstuse hinnangul söövad eestimaalased aasta viimastel nädalatel ehk jõulude ja aastavahetuse paiku üle 300 tonni veretooteid. Koguseliselt teeb see 250 grammi elaniku kohta, mis võrdub kahe suure või kaheksa väikse verivorstiga.

Talvehooajal oktoobrist detsembrini süüakse Eestis hinnanguliselt 50 tonni veretoodet nädalas, kuid aasta viimased kaks nädalat kasvatavad verivorstide tarbimise kolmekordseks. Ainuüksi nende juures valmistatakse talvehooajal kokku 70 tonni veretooteid, mille valmistamiseks kulub 25 tonni toiduverd.

«Eestimaalased tarbivad veretooteid aasta-aastalt küll pisut vähem, kuid talvehooajal, eelkõige jõulupühade paiku moodustavad nad ikkagi olulise mahu meie kogumüügist. Piltlikult öeldes proovib eestlane mõne verivorsti hooaja jooksul ikka ära, kuid tegelikkuses on verivorstidel oma kindel tarbijaskond – mõni sööb mitu kilo, paljud ei söö aga ühtegi,» ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Tema sõnul on eestlaste lemmikud klassikalised verivorstid ning veretooteid süüakse kuni uue aasta tulekuni. «Oleme täheldanud, et pärast pühi tekib inimestel verivorstidest üleküllus. Seega valmistame veretooteid septembri lõpust kuni uue aasta esimeste päevadeni,» sõnas Kruustük. «Aastate jooksul oleme katsetanud erinevaid retsepte, aga kokkuvõttes näeme, et mida spetsiifilisem toode, seda väiksem tarbijaskond. Eriti just verivorstide puhul eelistatakse pigem traditsioonilisi ja koduseid maitseid, mille saavutamiseks kasutame traditsioonilisi valmistamismeetodeid ja ehtsat toiduverd.»

Rakvere Lihatööstuses kulub aastas verivorstide valmistamiseks umbes 70 tonni toiduverd. Kuna ettevõttele kuuluvad Eestis ka oma seafarmid, siis kasutavad nad valmistamiseks päris ehtsaid eestimaistelt sigadelt pärit sooli ning naturaalset seaverd. Kokku moodustavad verivorstid, verikäkid ja muud veretooted umbes ühe protsendi nende aastasest tootmismahust.

Veretoodete kõrgmüügiaeg on nende sõnul oktoobrist kuni jaanuarini, kuid kõige suurema müügimahuga kuu on muidugi detsember, mil müüakse 1/3 kogu aastasest mahust. Eelmise aasta jõulukuul valmistatud verivorstide maht oli umbes 120 tonni.

Verivorst on oma olemuselt väga traditsiooniline toode ning pühade ajal hinnatakse traditsioone. Klassikaline toidulaud, mille ehteks on krõbeda kamaraga seapraad ja ahjusoojad verivorstid on jõuluajal kõrgelt au sees ning hinnatud ka tänapäeval. Kui talvisel ajal on Rakvere Lihatööstuse valikus kuus erinevat verivorsti, siis aastaringselt müüakse ka verikäkki.

Saaremaa Lihatööstuse sõnul kulub neil aasta jooksul erinevate produktide valmistamiseks umbes 20 tonni toiduverd. Veretooted moodustavad nende toodangust ühe protsendi. Põhiliselt armastavad eestlased nende sõnul süüa verivorste talvekuudel, kuid kahjuks puudub neil ülejäänud kuude osas ülevaade, sest veretoodete müügile keskenduvad nad vaid aasta lõpupoole. Kuid tõdevad, et keskmiselt valmistatakse neil jõulukuul umbes 40 tonni verivorste ning ca 15 tonni tanguvorste.

Märksõnad
Tagasi üles