N, 8.12.2022
SEEBIOOPERIST MADRUSESÄRKIDENI ⟩ 10 igapäevast asja, mille taustalugu on põnevam kui sa oleks osanud arvatagi
Grupp Nõukogude liidu meremehi triibulistes särkides. Miks madrusesärgid triibulised on? Foto: Shutterstock
Triin Sepp
, Sõbranna.ee toimetaja
10 igapäevast asja, mille taustalugu on põnevam kui sa oleks osanud arvatagi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments

Harvardi ülikoolis töötava psühholoogi sõnul küsivad lapsed vanusevahemikus 2 kuni 5 keskeltläbi tervelt 40 000 küsimust. Aga kui me saame vanemaks, siis laseme oma uudishimul ometi tuhmuda, ega küsi enam näiteks seda, miks taevas ikkagi sinine ning piim valge on.

Bright Side pani kokku väikese nimekirja huvitavatest küsimustest, et miks meie jaoks igapäevaseks ja loomulikuks muutunud asjad tegelikult niimoodi on. Miks jätavad härrasmehed oma pintsaku alumise nööbi lahti? Miks kutsutakse tundelisi draamasarju seebiooperiteks? Need ja mitmed teised vastused on sinu ees!

1854. aastast pärit illustratsioon, mis kujutab alt laiemaks muutuvate pükstega meremehi.
1854. aastast pärit illustratsioon, mis kujutab alt laiemaks muutuvate pükstega meremehi. Foto: Wikimedia Commons

10. Kust pärinevad alt laienevad püksid?

Alt laienevatest pükstest kirjutati esmakordselt 1813. aastal, mil need olid üks osa meremeeste vormiriietusest. Uurijate sõnul oli nende kuju eriti oluline. Alt laienevate pükste sääri on väga kerge üles rullida, mis lubas meremeestel pesta laeva tekki. Lisaks tulid sellised jalakatted kasuks ka siis, kui paat rannale lähenes. Taas sai püksisääred hõlpsalt üles käärida ning kõndida maale ilma, et püksid märjaks saaksid.

Teine oluline põhjus seisnes samuti meremeeste elu eripäras. Kuna laeval olles riskid sa alati kogemata vette kukkumisega, siis lubasid alt laienevad püksid endid vees palju kergemini eemaldada ning isegi kingi ei pidanud selleks jalast võtma. Hiljem, kui püksid enam vormiriietuse hulka ei kuulnud, siis leidsid need oma tee ka tavaliste inimeste riidekappidesse ning püsivad seal tänapäevani, aeg-ajalt jälle moodi tulles.

Punane telefoniputka on üks Londoni tuntumaid sümboleid. Aga miks see just punane on?
Punane telefoniputka on üks Londoni tuntumaid sümboleid. Aga miks see just punane on? Foto: Pexels

9. Miks on Londoni telefoniputkad just punased?

Esimesed telefoniputkad ilmusid Londonisse aastal 1920. Need olid valmistatud betoonist, seega olid nad värvuselt kreemjas-hallikad, ainult uks oli kohe alguses punane. 1924. aastal peeti maha disainivõistlus putkadele uue visuaali leidmiseks ning selle võitis Giles Gilbert Scott, kelle esitatud algset disaini küll pisut modifitseeriti. Nimelt olid uued telefonimajakesed valmistatud rauast, mitte terasest ning nende värv muudeti hallist punaseks, et inimestel oleks putkasid tänaval lihtsam ning kiirem silmata.

Kuulus värvimuutus osutus vägagi kasulikuks aga mõni aeg hiljem ning seda Londoni kuulsa udu ning ka tööstusrevolutsioonist tingituna linna katnud sudu tõttu. 1952. aastal sulgus linn kuulsa sudukatastroofi tõttu peaaegu täielikult ning kõik pandi kinni, sest inimesed ei näinud näiteks teatrilavasid või kinolinu. Punased telefoniputkad aga paistsid isegi selles rõlges sudus edukalt silma.

Messingist ukselingi materjalivalikul on väga tervislik põhjus.
Messingist ukselingi materjalivalikul on väga tervislik põhjus. Foto: Shutterstock

8. Miks on paljude uste käepidemed avalikes kohtades just messingust?

Paljud inimesed teavad, et hõbe desinfitseerib vett, ent ilmselt pole sa pikemalt mõelnud selle peale, miks asjad niimoodi on. See juhtub tänu mõnedes metallides (näiteks hõbedas, merkuuris, tsingis, vases, pliis, kullas jt) sisalduvatele ioonidele, mis tekitavad oligodünaamilise efekti ning muudavad materjali seeläbi hallitusele, viirustele ning mitmetele mikroorganismidele vastupandavaks.

See on ka põhjus, miks paljude uste käepidemed on tehtud messingust (vase ning tsingi segust), sest seda materjali on oligodünaamika tõttu lihtne puhastada ning bakterivabana hoida, isegi avalikus ruumis palju kasutust leidvate uste puhul.

Grupp Nõukogude liidu meremehi triibulistes särkides.
Grupp Nõukogude liidu meremehi triibulistes särkides. Foto: Shutterstock

7. Miks meremeeste särgid triibulised on?

Algselt oli triibuliste riiete kandmine meremeestele vastuvõetamatu, sest seda riietust seostati vangide, haigete inimeste ning prostituutidega. Ent 1858. aastal lubas Napoleon mereväelastel alustada triibuliste särkide kandmist. Räägitakse, et triibud aitavad laevatekil inimest ära tunda ning aitavad paremini leida ka vette kukkunud meremeest. Muideks, ka esimesed ujumistrikood olid justnimelt triibulised.

Kust pärineb idee jalgpallis punaseid ning kollaseid kaarte kasutada?
Kust pärineb idee jalgpallis punaseid ning kollaseid kaarte kasutada? Foto: Shutterstock

6. Miks jalgpallikohtunikud punaseid ning kollaseid kaarte kasutavad?

1966. aastal Argentiina ning Inglismaa vahel aset leidnud jalgpallimatšil mänginud argentiinlasest pallur Antonio Rattin ei saanud aru (või siis ei tahtnud saada) sakslasest kohtuniku Rudolf Kreitleini sõnadest. Peale üheksa minutit kestnud sõnasõda eemaldati mängija platsilt. Ka mõned mänginud inglased ei mõistnud sakslase hoiatavaid sõnu ning publikulgi oli keeruline aru saada, mis väljakul toimub.

Peale seda intsidenti mõtles Jalgpalli MM'i peakohtunik Ken Aston välja penaltitele üles ehitatud selgema süsteemi ning soovitas sõnadeta suhtluse jaoks kasutusele võtta ka punased ning kollased kaardid.

Ka endisaegsetest lendurijakkidest eeskuju saanud moodsatel jakkidel on sageli käise peal traditsiooniks saanud tasku.
Ka endisaegsetest lendurijakkidest eeskuju saanud moodsatel jakkidel on sageli käise peal traditsiooniks saanud tasku. Foto: Shutterstock

5. Kust pärinevad lendurijakkide käisel olevad taskud?

1955. aastal lasti esimest korda turule tänapäevaste lendurijakkide eelkäijaks olnud jakk mudelinimega MA-1. Algselt olid need mõeldud kandmiseks hävituslennukite pilootidele. Üleriide disainerid varustasid jaki ka käisel oleva teenindustaskuga, mis pilootidele koheselt väga meeldis. See oli kasulik, sest sinna sai kerge vaevaga torgata näiteks võtmed või suitsupaki (sellest lähtuvalt kutsutakse seda taskut mõnikord ka «sigaretitaskuks»).

Noor mees vihmamantlis, selgelt on näha nii rinnal olev «tormilapats» kui ka õla-aasake.
Noor mees vihmamantlis, selgelt on näha nii rinnal olev «tormilapats» kui ka õla-aasake. Foto: Shutterstock

4. Miks vihmamantlitel õlgade peal aasakesed on?

Tänapäeval peamiselt vihmamantli või tolmumantli nime all tuntud riietusese võeti esmalt kasutusele 1901. aastal alternatiivina sõdurite rasketele mantlitele. Seetõttu oli paljudel selle küljes olevatel detailidel algselt vägagi praktiline otstarve. Näiteks oli paremal rinnal asetsev «tormilapats» mõeldud algselt selleks, et kaitsta sõdurit nii vihma kui ka püssirihma hõõrumise eest.

Tänapäevastel vihmamantlitel on sageli õlgadel aasakesed. Algselt oli nende funktsiooniks takistada laskemoonakoti rihmal õlalt maha libisemist ning ennetada mantli kulumist. Kuna üle sama õla kanti ka püssi, siis oli mantliõlgadel algselt aasake vaid ühel pool.

Augukestega kaunistatud klassikalised brogue-stiilis kingad.
Augukestega kaunistatud klassikalised brogue-stiilis kingad. Foto: Pexels

3. Miks meeste pidulikud kingad vahel augukestega on?

Brogue nime kandev ja äratuntavalt augukestega kirjatud kingastiil ilmus kõigepealt 17. sajandil justnimelt iiri ning šoti karjaste jalga. Kuna nad töötasid tihti soistel maa-aladel, siis tegid nad oma kingadesse väikesed augud, et need kiiremini ära kuivaksid.

Hiljem muutusid need mulgukesed aga kõigest dekoratiivseks ning brogue-kingad muutusid populaarseks kõrgklassi hulgas. Muide, algselt kanti neid kingi vaid maapiirkondades ning peeti üsna mitteametlikuks riietusesemeks, ent tänu Edward VII mõjutustele hakkasid inimesed neid absoluutselt igal pool kandma. Kuningas nimelt armastas neid kanda golfi mängides ning linnas aega veetes.

Mees, kelle pintsaku alumine nööp on lahti.
Mees, kelle pintsaku alumine nööp on lahti. Foto: Pexels

2. Miks mehed ülikonnapintsaku alumist nööpi kinni ei pane?

Ülikonnad ilmusid kantavate riiete nimistusse 19. sajandi teisel poolel. Sajandi lõpuks olid mehed hakanud mitteametlikus stiilis ülikondi kandma hobustega ratsutamisel ning maapiirkonnas aja veetmisel. Nende jaoks oli mugavam jätta pintsaku alumine nööp kinni panemata.

Lisaks mainitakse veel ka, et see liigutus muutus traditsiooniks juba eelmises punktis mainitud briti kuninga Edward VII tõttu. Mees oli omal ajal tõeline moeikoon, kes populariseeris nii alumise nööbi lahti jätmist, tviidist mütse, valgete lipsude asemel mustade kandmist, brogue-stiilis kingi kui ka mitmeid teisi tänapäevani tuntud stiilinüansse.

Naine tundelist draamasarja ehk seebiooperit vaatamas.
Naine tundelist draamasarja ehk seebiooperit vaatamas. Foto: Shutterstock

1. Miks me kutsume tundelisi draamasasju seebiooperiteks?

Kui seebiooperid esimest korda ilmusid, siis ei olnud igal perel isiklikku telekat, ent kõigil oli olemas raadio. Seega lasti eetrisse armastusest rääkivaid kuuldemänge, mida koduperenaised meelsasti koduste tööde tegemise taustaks kuulasid.

Nende vahel olid aga ka reklaamipausid, mis tutvustasid väga paljude erinevate hügieenitooteid ning seepe valmistavate firmade nagu Procter & Gamble, Colgate-Palmolive jt kaubavalikut. Hiljem hakatigi teatud sarju väga tugevalt nende puhastusvahenditega seostama ning 30ndatel aastatel leiutas ameerika press sellest lähtuvalt fraasi «seebiooper». Üsna ootamatu on ka fakt, et 1940. aastal täitsid sellised audiosarjad peaaegu 90 protsenti igapäevasest eetriajast.

Märksõnad
Tagasi üles