:format(webp)/nginx/o/2020/12/01/13506554t1h616f.jpg)
Täisväärtusliku menüü puhul pole üldjuhul vaja vitamiine ei täiskasvanul ega ka lapsel. Keskkonna muutusest tulenev stress, sellega kaasnev ärevus ning viiruste hooaeg tingivad aga paratamatult vitamiinide võtmise vajaduse - nii täiskasvanutel kui ka lastel.
Tervisliku toidulauaga peres on lisavitamiinide ja mineraalide vajadus Benu apteegi proviisor Astrid Oolbergi sõnul üldjuhul väiksem. Kuid kuna poest ja mitte oma aiast pärit toiduained on kasvanud tavaliselt pesitsiitide ja kasvuainete mõjul, pole neis tema hinnangul sageli nii palju vitamiine enam alles, nagu oleme teoorias harjunud arvama. «Kui lisada siia juurde keskkonnast tingitud muudatused, stress ja ärevus ning viiruste laiem levik, jõuamegi olukorrani, kus vitamiine ja mineraale jääb kehas vajaka ning immuunsüsteem hakkab kannatama,» kirjeldab ta Virtuaalkliinikus.
Tema sõnul on lastel sisemist ressurssi paratamatult rohkem kui täiskasvanutel, kes on tundlikumad kohustuste, pidevas liikumises olemise, kellaaegade ja muude stressitekitajate suhtes. «Samas on täiskasvanud teadlikumad oma vajadustest ja oskavad ise paremini tähelepanu pöörata, millal oleks vaja immuunsüsteemi vitamiinidega turgutada. Laste puhul pole aga mõistlik lisavitamiinide ja mineraalainetega üle pingutada - neid tasuks anda peamiselt külmetuste hooajal immuunsüsteemi tugevdamiseks,» soovitab ta.
Küll aga märgib Oolberg, et tulenevalt meie kliimast ja vähestest päiksepaistelistest päevadest kogu Põhjamaal on kohustuslike vitamiinide seas nii lastel kui ka täiskasvanutel D-vitamiin, mille manustamist võib alustada juba vastsündinute teisest elunädalast. «Selleks, et D-vitamiin oleks ka laste jaoks meeldiv, saab neid valida nii tilkade kui ka suus sulavate tablettide kujul. Kuna D-vitamiin osaleb paljudes keha käivitavates protsessides, võiks jälgida, et keha sellest puudust ei tunneks,» paneb proviisor südamele.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)