Kes kellega käib, keda kuskil jälle nähti ning kes on üllatuslikult rasedaks jäänud – taolised saladuslikud uudised panevad paljusid teisi taga rääkima. See aga ei pruugi olla üdini halb!
Klatš võib olla isegi hea
22. jaanuar 2012, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology avaldatud uurimuse kohaselt võib mõni klatšimise vorm olla isegi hea, vahendas psychologytoday.com.
Nimelt võivad kuulujutud säilitada ühiskondlikku korda laiemalt. Neljas läbi viidud uurimuses seoti katsealused majandusalase usaldusmänguga, kus nad said teeselda erinevaid stsenaariume ning sisse tuua ka petmist.
Uuringute tulemused näitasid, et kui osalejad paljastasid võimaliku kaasmängijate petja, olid nad palju suurema heameelega jagama seda ühiskondlikku informatsiooni nendega, kes võivad olla kannatajad.
Veelgi enam, asjade edasi rääkimine leevendab negatiivset mõju. Inimestel, kel oli kõige suurem ühiskondlik orientatsioon, edastasid teistele kõige tõenäolisemalt informatsiooni, isegi kui see neile endile läks midagi maksma. Kõige huvitavamad uuringutulemused näitasid, et tagarääkijad pole sugugi isekad kõnelejad.
Kaasautor Feinberg ütles, et «peamine põhjus, miks kuulujutte räägitakse on teiste aitamine, mitte aga lihtsalt loba ajamine isekatest inimestest». Ta rääkis, et tema uurimuses läksid inimesed isegi nii kaugele, et maksid tagarääkimise eest.
Üldised tulemused näitasid, et mõned tagarääkimise vormid mängivad olulist rolli ühiskondliku õigluse säilitamisel. Siiski, arutelu, kas ja kui ilus kellegi pulm ikkagi oli, ei pruugi sinna vormi sisse kategoriseeruda.